Kriitik, kelle artikkel hävitas Meistri. Tema nimi tuleb kõige tõenäolisemalt kahe Bulgakovi vaenalse nimedest. Litovski, kes oli repertuaaridekomitee esimees ning kiusas Bulgakovit "Turbiinide päevad" loomisest, ning Orlinski, kes "Bulgakovluse vastu" halvustavaid artikleid kirjutas. Aloizi Mogarõts on äraandjast kehkenpüks, kes kaebab Meistri peale, et ise tema keldrikorterisse elama asuda. Ta on otsene Jereslaimi Juudas. Ta pole kaugeltki mitte ainus omalaadne, aga on kõigist teistest hullem, sest tema nuhib Meistri vastu. Bulgakov oli teadlik, et temal ja tema tegemistel hoitakse pidevalt silm peal. Nähes erinevaid agente koheselt läbi, mängis Bulgakov nendega kaasa ja mitmest said koguni "perekonnasõbrad". Jelena kirjutas oma päevikus "Läksime linna ja kohtasime kohe Gagarini põiktänavas Emmanuil Zuhhovskit. Ta
viljapeadekoristamisest. Bulgakov naerab tolleaegse literaatide kõrgkihi üle, nende tõusiklikkuse üle. Naeruvääristab tolleaegset situatsiooni. Ehk arvab Bulgakov, et see Venemaa, mida tema tundis, ei olnud väärt meistri romaani, ei olnud väärt tõde. Süsteem, mis püüdis välja juurida tõde, ei pidanud saama Kristust risti lüüa. Kristus sai päästetud teisel ringil. Kuid parem hilja kui mitte kunagi. Jereslaimi tegevustik (Meistri kirjutatud romaan) on pikitud jupphaaval Moskva tegevustiku vahele ning kulmineerub temaga üheaegselt Pontus Pilatuse vabaks laskmisega. Esimese osa jutustab Woland Berliozile ja Ivanile pargis, teist näeb Ivan unes ning viimast loeb Margarita Meistri käsikirjast. Kuigi raamatus esitatakse lugu teistsuguses järjekorras, annan ülevaate sündmustest nii-öelda tegelikus järjekorras Niisani 12
annaabi.ee 
