Referaat oboest
Oboe kõlatorus on 16-22 sõrmeava. Kõlatoru lõpeb laieneva kõlalehtri-ga.
Nii klarnetil kui ka oboel kaetakse osa avasid sõrmedega, ülejäänud
klapisüsteemi abil. Oboe tunneb ara peenikese õlekõrretaolise huuliku
-kahekordse lesthuuliku e topelttrosti - järgi.
Oboe tooni kujundamisel on suur roll pillimängija oskustel. Oboe on ise-
loomuliku nasaalse tämbriga. Kõrgemas registris kõlab ta pingeliselt,
madalamas aga mahlakalt ja soojalt. Oboel on võimalik mängida nii väl-
jendusrikkaid meloodiaid kui ka virtuoosseid passaaze, seetõttu sobib ta hästi nii
orkestri kui ka soolopilliks.
Eesti tuntud oboemängijad on Kalev Kuljus, Niis Rõõmussaar, Olev
Ainomäe.
Huulikud:
Oboe kujunes välja 17. sajandi keskpaiku arvatavalt Prantsusmaal. Tema
sünniga seostatakse Hotteterrede perekonda, kuhu kuulus põlvkondade kaupa
muusikuid ja pillimeistreid. Oboe otseseks eelkäijaks võib pidada juba vanades
annaabi.ee 
