aastal) hõlmab Ida-Viru klindilõigul SakaOntika klindiplatood põhjakaarest ääristava kuni 55 m kõrguse KambriumiOrdoviitsiumi astangu ja selle jalamile jääva kitsa (50 200 m) klindimetsariba ning osa klindiplatoost. Siinne klindiastang on nii Balti kui Põhja-Eesti klindi kõrgeim. Ontika pank. Oru pargi maastikukaitseala · (75 ha, moodustatud 1959. aastal) hõlmab Pühajõe klindioru suudmesse jääva endise Peterburi suurärimehe G. Jelissejevi (18581942) lossi ja seda ümbritseva pargi. 1934. aastast sai sellest Eesti presidendi suveresidents. 1941. aastal põletasid taganevad punaarmeelased selle maha. Pühajõe org Päite maastikukaitseala · (128,3 ha, moodustatud 2005) hõlmab Ida-Viru klindilõigul suure osa Päite klindiplatoost. See on loodud klindi kaitseks Toila ja Sillamäe vahelisel alal. Klint jääb siin oma kõrguselt (kuni 42 m) alla Ontika maastikukaitseala omale, kuid
,,Eesti rahva kannatuste aasta'' nimetab selle operatsioonis osalenud laevade arvuks 15, tolleaegse Nõukogude poole sõjategude heroiseerija Juri Vinogradov nimetab oma eesti keeleski ilmunud raamatud ,,Mürskudest küntud saarte kroonika'' esialgu vaid 8 laeva-traaler, liikuvpraam, kaks puksiiri ja neli kaatrit, aga hiljem vilksatab tal tekstis, et tegelikult oli nii traalereid kui ka praame mitu. Kui palju just, sellest ta targu vaikib. Ruhnu hõivamise plaani töötas BPR-i ülema kindral Jelissejevi käsul välja tema staabiülem alampolkovnik A.Ohtinski ja selle plaani järgi olid laevadele asunud laskurrood, inseneriväe- ja sapöörirühm ning osa Saaremaal tegutsevast, tõenäoliselt suurelt osalt eestlastest koosnevast 12.hävituspataljonist. Hiljem pidi Ruhnule toimetama ja kolmest 130- mm kahurist koosnev rannapatarei. Kui palju oli Ruhnu dessandis punaväelasi kokku ? ,,Eesti rahva kannatuste aasta'' ja Saaremaa Omakaite tegevusaruanne annavad selleks arvuks 500-700. Vahest on see