● Veera migreenihood suurenevad, kui Jekaterina ähvardab konservatooriumisse minna. ● Jonõtši abiga hakkab Veeral natuke parem. ● Jonõtš kutsub Jekaterina endaga aeda. ● Jonõtš läheb Turkinite juurde abielluettepanekut tegema, kuid ta ei saa seda teha, sest Jekaterina valmistub tantsupeole minekuks. ● Jonõtš mõtleb suurele kaasavarale. ● Jonõtš saadab Jekaterina tantsupeole. ● Jonõtš suudleb Jekaterinaga. ● Jekaterina keeldub Jonõtšiga abiellumast, sest naine tahab elus kaugemale pürgida. ● Jekaterina sõidab Moskvasse, et astuda konservatooriumi. ● Nelja aasta pärast on Jonõtšil suur praksis. Kulminatsioon: Jonõtš saab Veeralt kirja, kus ka Jekaterina soovib Jonõtšit külla. Puänt: Jonõtš katkestab kõik suhted Jekaterinaga. Peamõte: Inimene, kes loobub armastuse otsingust, jätab südame kaitsetuks pahede eest.
9. Veera migreenihood suurenevad, kui Jekaterina ähvardab konservatooriumisse minna. 10. Jonõtsi abiga hakkab Veeral natuke parem. 11. Jonõts kutsub Jekaterina endaga aeda. 12. Jonõts läheb Turkinite juurde abielluettepanekut tegema, kuid ta ei saa seda teha, sest Jekaterina valmistub tantsupeole minekuks. 13. Jonõts mõtleb suurele kaasavarale. 14. Jonõts saadab Jekaterina tantsupeole. 15. Jonõts suudleb Jekaterinaga. 16. Jekaterina keeldub Jonõtsiga abiellumast, sest naine tahab elus kaugemale pürgida. 17. Jekaterina sõidab Moskvasse, et astuda konservatooriumi. 18. Nelja aasta pärast on Jonõtsil suur praksis. Kulminatsioon: Jonõts saab Veeralt kirja, kus ka Jekaterina soovib Jonõtsit külla. Puänt: Jonõts katkestab kõik suhted Jekaterinaga. MIS JUHTUS? Inimene, kes loobub armastuse otsingust, jätab südame kaitsetuks pahede eest. 3. ,,Karusmarjad"
9. Veera migreenihood suurenevad, kui Jekaterina ähvardab konservatooriumisse minna. 10. Jonõtsi abiga hakkab Veeral natuke parem. 11. Jonõts kutsub Jekaterina endaga aeda. 12. Jonõts läheb Turkinite juurde abielluettepanekut tegema, kuid ta ei saa seda teha, sest Jekaterina valmistub tantsupeole minekuks. 13. Jonõts mõtleb suurele kaasavarale. 14. Jonõts saadab Jekaterina tantsupeole. 15. Jonõts suudleb Jekaterinaga. 16. Jekaterina keeldub Jonõtsiga abiellumast, sest naine tahab elus kaugemale pürgida. 17. Jekaterina sõidab Moskvasse, et astuda konservatooriumi. 18. Nelja aasta pärast on Jonõtsil suur praksis. Kulminatsioon: Jonõts saab Veeralt kirja, kus ka Jekaterina soovib Jonõtsit külla. Puänt: Jonõts katkestab kõik suhted Jekaterinaga. MIS JUHTUS? Inimene, kes loobub armastuse otsingust, jätab südame kaitsetuks pahede eest. 4. ,,Daam koeraksega"
Igor Stravinski ja George Gershwini elulood ja looming Igor Stravinski elulugu (1882-1971) S oli üks väheseid, kes omas 3 kodakondsust: USA, vene, prantsuse. Siiski loetakse teda USA heliloojaks, kuna viljakam osa loomingust valmis USA perioodil. Sündis Peterburi lähistel. Muusikalise andekuse päris isalt, kes oli nimekas bass Peterburi Maria teatris. Hariduse omandas eraviisiliselt. Ema soovitusel lõpetas Peterburi Konservatooriumis õigusteaduskonna. 1906 abiellus oma nõo Jekaterinaga. Neil sündis 3 last. Muusikaõpinguid juhendas peamiseks N.Rimski-Korsakov. Heliloojana ilmus tema nimi ajalehtedesse 1905. Läbimurde aastaks 1910. Järgnevad 3 aastat olid aga eriti head. 1909 viibis S koos perega Prantsusmaal ja oli sage külaline teatrites. Mõistmata Vene revolutsiooni olemust ja sellele järgnenud sündmusi, otsustas ta kodumaale enam mitte naasta. Ta asus elama Šveitsi (1914-20). Ta leidis endale palju uusi ja huvitavaid sõpru: Jean Cocteau, Pablo Picasso jt
2. Aasta pärast Startsev plaanis ikka ja jälle Turkineid külastada aga aasta oli möödunud täis tööd ja ta ei olnud aega leidnud. Ühel päeval sai Jonõts proua Turkinilt kirja, proua kannatas migreenihoogude all, mida suurendasid Kiisu ähvardused konservatooriumi õppima minna. Veera (proua Turkin) tundis, et Startsevi abist oli kasu ja tunnustas teda kui head arsti. Kord kui Startsev oli jälle Turkinite pool tahtis ta väga Jekaterinaga rääkida, kuid Jekateriina ainult narris teda. Jekaterina jättis talle kirja, kus nad pidid öösel surnuaias kokku saama, kui jättis tulemata. Startsev oli pettunud, hiljem tegi ta Jekaterinale abieluettepaneku, mille too tagasi lükkas. Jonõtsi au sai kõvasti riivata. Pärast seda oli Startsev üsna rahutu ja töö ei sujunud, kuni ta kuulis, et Jekaterina oli konservatooriumi ära läinud. 3. 4 aasta pärast Startsevil oli linnas juba suur praksis
Lausanne'is. Kaks aastat hiljem etendus see juba Genfi ooperiteatris. PRANTSUSMAA Aastal 1920 asus perekond elama Prantsusmaale. Pärast lühiajalist Pariisis viibimist kolisid nad Lõuna-Prantsusmaale, asudes uuesti Pariisi 1934. aastal. See oli Stravinskile kõige raskem aeg. Tuberkuloosi nakatus ka vanim tütar Ljudmila ja Igor Stravinski ise. Ljudmila suri 1938, Jekaterina aasta hiljem. Stravinski veetis haiglas viis kuud, mille ajal teatati talle ka tema ema surmast. Kuigi abielu Jekaterinaga kestis 33 aastat, oli Stravinski tõeline armastus ja kaaslane kuni surmani Vera de Bosset, kellega ta tutvus Pariisis 1921. aasta veebruaris. Sellest ajast kuni Jekaterina surmani elas Stravinski kaksikelu, veetes osa oma ajast pere keskel, kuid ülejäänu koos Veraga. Jekaterina sai varsti nende suhtest teada, kuid aktsepteeris seda kui vältimatut. Stravinskil oli juba kontakte Ameerika Ühendriikides ja kui puhkes Teine maailmasõda, asus ta teele Ameerikasse. Vera järgnes talle 1940
aastal asus perekond elama Prantsusmaale. Pärast lühiajalist Pariisi visiiti kolisid nad elama Lõuna-Prantsusmaale ja läksid uuesti Pariisi elama 1934. Aastal. See oli Stravinskite perekonnale kõige raskem aeg. Vanim tütar Ljudmilla nakatus tuberkuloosi ja tuberkuloosi nakatus ka Igor Stravinski ise. Aastal 1938 suri Ljudmilla ja Jekaterina suri aasta hiljem, aastal 1939. Igor ise oli viis kuud haiglas, tema sealviibimise ajal teatati talle ka tema ema surmast. Kuigi abielu Jekaterinaga kestis 33 aastat, oli Stravinski tõeline armastus ja kaaslane kuni surmani Vera de Bosset, kellega ta tutvus Pariisis 1921. aasta veebruaris. Veraga tutvumise ajast alates elas Igor kaksikelu. Ta elas osa ajast kodus oma perekonna juures, kuid ülejäänud aja oli ta Veraga koos. Kuigi Jekaterina sai nende suhtest üsna varsti teada, ei teinud ta sellest skandaali, vaid aksepteeris seda kui vältimatut.
Oma pealekäimise objektiks valis ta just nimelt Puskini naise. Puskin oli nördinud, et tema eraelu sai räpase mängu ja sellest ajendatud seltskonnaklatsi aineks. Luuletaja veendumused ei lubanud tal leppida sellega, et tema kodu, tema inimväärikus, tema naise au, on valla suurilma keelepeksjatele. Muud väljapääsu polnud, Puskin otsustas Dantesi duellile kutsuda. Kuid ratsakaardiväelane lõi araks. Ta teatas, et ta ei ole kurameerinud mitte Puskini naisega, vaid tema naiseõe Jekaterinaga, ilusasse prantslasse kirglikult armunud inetu neiuga. Abieluettepanek võeti vastu ja Puskin võttis oma väljakutse tagasi. Dantesil oli nüüd inetu naine, keda ta ei armastanud. Puskin keeldus resoluutselt kõigist võimalikest perekondlikest kontaktidest oma pere ja vastse sugulase vahel. Dantes hakkas nüüd tõestama, et abiellumine ei tähendanud tema poolt mitte argust, vaid eneseohverdamist armastatud naise au nimel. Ta hakkas Nataljat uue hooga jälitama, püüdes elus
annaabi.ee 
