vaimulikkuu seisuse liikmeks. 26. Haigete salvimise sakrament e. viimane võidmine 27. Usulahk ususekt on õpetlike, rituaalsete ja kiriku halduslike erimeelsuste põhjal kujunenud põhikirikust erinev suund. 28. Sektantlus usulahku kuulumist. 29. Baptism in. tuleb ristida täisealisena, vee alla, looduslikus kohas. 30. Methodism range, eetiline doktriin. In. elu peab olema allutatud 10käsule. 31. Adventism taastulek, ootasid Jeesuse teist tagasitulekut. 32. Jehovistid Jehoova tunnistajad. 33. Evangeeliumi kristlased olulisel kohal muusika, mustanahalised, transis olek. 34. Mormoonid USA mormoonide raamat. Polügaamia. 35. Uus usund 20saj. teine pool tekkinud religioosseid liikumisi, mis ei kasuta traditsioonilisi pühakirju ega rituaale. 36. Spiritism vaimude väljakutsumine. 37. Teosoofia teoloogiast lähtuv maailma seletamise viis: saientoloogia toetuvad teadusalustele. 38. Newage ,,ühepajatoit"
jagamine võetakse uuesti vastu 1944. aasta lõpust, eelkõige selleks, et saada paremat infot elanikkonna kohta ja kiirkorras rahvavaenlased avastada (võimalikult põhjalik taustakontroll). Massilised arreteerimised – 1945. aasta alguseks olid Eesti vanglad täis, limiidid olid ületatud. Suur osa arreteerituid juba ka väljasaadetud. Küüditamised – 1945 sakslased (407), 1949 suurküüditamine (20 713), 1950 Pihkva oblastist (1563), 1951 jehovistid (259). o 1949. aasta suurküüditamine – majanduslik taust (jõukamad talupojad eest ära). Vaenlase loomine – kulak. Karotamm pakkus välja variandi, et kulakud paigutada ümber Kirde- Eestisse; ettepanekut tõenäoliselt arutati, kuid Moskva jaoks ei olnud see sobilik lahendus. Üle 70% küüditatutest vanurid või alla 16-aastased lapsed. Partei ja julgeoleku roll repressioonide teostamisel -
aastatel arreteeriti rohkem inimesi, sest kardeti, et Eestis taastatakse Eesti Vabariik (Eestlased esimestena alustasid vabadussõja). 1946. aastal, Eestis arreteeriti 700 inimest, Lätis 1600, Leedus 5000. 1951. aastal, Eestis arreteeriti üle tuhande inimest. Kõige repressiivsem aasta peale 1945 on 1950, kus Eestis arreteeriti 2700 inimest (Märtsipleenum). Mitmed küüditamised: 1945- SAKSLASED (407 inimest), 1949 SUURKÜÜDITAMINE (20 713 inimest), 1950- PIHKVA OBLAST (1563 inimest), 1951- JEHOVISTID (259 inimest, Jehoova tunnistajad) Repressiivaparaat: 1944-1953- NKVD (SARK, sise asjade rahva komissariaat) ja NKGB (Julgeolekurahva komissariaat, vene keelne lühend) (RJRK, eesti keelne lühend). Ei olnud tegemist ühtse süsteemiga, vaid oli julgeolek jagatud kahte ossa. Stalini surma järel ühendati kaks julgeoleku ministeeriumit üheks võimsaks siseministeeriumiks, keda juhatas L. Beria. 1953-1954- MVD (SM, sotsiaalministeerium)- Eesotsas L. Beria. Ei kestnud kaua, sest N
nende sihtkohta vedamine. On võimalik eri piirkondade kaupa vaadata, kuidas kavandati küüditamisoperatsiooni, kuidas see julgeoleku enda arvates korda läks - nii on selline küüditamisaktsiooni ahel päris hästi tuvastata. Iga aruanne oli 3 eksemplaris, see kolmas eksemplar on meie arhiivis alles. · 1950 Pihkva oblastist (1563) - need alad, mis olid 1944. aastani Eesti kooseisus, see küüditamine puudutas ka otsapidi eestlasi · 1951 jehovistid (259) - usulise taustaga küüditamine, jehoova tunnistajad saadeti Eestist välja, see toimus ka teistes liiduvabariikides. Esimene mastaapsem küüditamine Baltikumis leidis aset 1948. aastal Leedus. Meie ajalookirjutises on varasem küüditamine seotud Nikolai Karotammega - tema pakkus 1948. aastal selle, et küüditamine ei peaks tähendame seda, et inimesed saadetaks Eestist välja, vaid küüditaks Eesti
annaabi.ee 
