Tõnu Tootsi Duke Ellington Referaat Õppeaine: 9. klassi muusikaõpetus Juhendaja: Helina Indrekans Vaida 2005 sügis 2 3 Sisukord Sisukord.................................................................................................3 Sissejuhatus..............................................................................................4 Ellingtoni tulek jazzmuusikasse.....................................................................5 Muusikatee algu.......................................................................................6 Ellingtoni mõju muusikale...........................................................................7 Viimased aastad.......................................................................................8 Lõppsõna.............................................................................................10
Luis Armstrongi (19001971) varju. Valgetest muusikutest tõuseb esile kornetist Bix Beiderbecke (19031931). Sel perioodil alustab tegevust ka Duke Ellington´i (18991931) orkester, mis kujuneb üheks kõige omapärasemaks ja loomingulisemaks kollektiiviks järgnevail aastakümneil. Jazzmuusika Eestis Dixieland stiil sai alguse ......................................................................... Mida tõid valged muusikud uut jazzmuusikasse ? ......................................... ....................................................................................................... Iseloomusta valgete muusikute mängitud jazzmuusikat? ................................. ..................................................................................................... Valge jazzi isaks peetakse .............................. Ta juhatas ansambleid alates 1891a. "Dixie's Land" oli laul, mille kirjutas 1859 aastal ...............
6) Neegrite olustikumuusika meloodilised ja rütmilised avastused tegid tenorsaksofoni üheks populaarsemaks pilliks jazzmuusikas. b) Jazzvokalism; Billie Holiday, Ella Fitzgerald, Frank Sinatra Kui Hawkins on saksofoni rehabiliteerija, selle pilli jazzmuusikasse sissetooja, siis Lester Youngi Sellel pole midagi tegemist klassikalise laulukooliga. Toetub afrolikule vokaalmuusikale ning (1909-1959) teeneks on tenorsaksofoni kaasaegse käsitluse rajamine. Veelgi enam, Young avastas ka kaasaegsele (soulile) mustade popmuusikale. Puuduvad sellised hääled nagu sopran ja bass. Lauljad
JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10
Jazzvokalism Sellel pole midagi tegemist klassikalise laulukooliga. Toetub afrolikule vokaalmuusikale ning kaasaegsele (soulile) mustade popmuusikale. Puuduvad sellised hääled nagu sopran ja bass. Lauljad kasutavad erinevaid tämbreid, mis jätavad mulje tohutust hääleulatusest. Bebop pidurdas vokaalmuusika arengut. Bossanova tulek muutis vokaalmuusika kergemaks. Algaastate vokalistid olid mehed (laulsid pillimängu kõrvalt). Vokaalmuusika oli see, mis tõi naised jazzmuusikasse. Parimad vokalistid on pärit Ameerika mandrilt. Kasutati silpidel improviseeritud laulu scat. Kõige rohkem on seda scat-laulmist bebop-stiilis. Teksti osatähtsus on minimaalne. Meeleolu luuakse erinevate tämbrite, karjumiste, sosinatega. Jazzsaksofonism Sahcks leiutas oma pilli, et see sulataks puupillide ja vaskpillide tämbrid kokku. Õnnetus oli selles, et saksofon tegi liiga kõva häält, kõvemat kui metsasarv ning pill vajus unustusse 50 aastaks.
jooned, ei lepita enam sellega, et jazzmuusika on ainult ajaviide ja meelelahutus. Teostati pööret tõsise muusika suunas. Miles Davise, John Lewise ja Tad Dameroniga saigi alguse "Cool Jazzi" ajastu. Selline trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davis'e ( 1926- 1991) mängus. Noorukina mängides aimas ta järele Dizzy Gillispie "närvilist" stiili, ei möödunud aga kuigi palju aega, kui ta hakkas puhuma lahedamas ja "jahedamas" maneeris. Tema omapärane suhtumine jazzmuusikasse ei saavutanud mitte kohe täit tunnustust. Laia publiku teadvuses oli trompet ikka veel särava tooniga jõuline instrument. Davis'e sametine trompetitoon oli ebaharilik ja võõrastav. Kuid küsimus polnud ainult toonis. Uudsed olid ka tema improvisatsiooniprintsiibid ( läbiminevad akordid, toetumine mitteakordinootidele, omapärased alteratsioonid). Muusikaajaloo esimesed cool jazzi soolod on Miles Davis'i omad 1947 aastast ("Chasin' the Bird")
annaabi.ee 
