Kollektiiv koosnes 6-st liikmest: Liina Saar (laul), Danel Aljo (saksofon, klarnet), Teet Raik ( trompet, flüügelhorn), Paul Daniel (kitarrid), Mingo Rajandi ( kontrabass, basskitarr) ja Ahto Abner (trummid, löökriistad). Bänd kujutab endast 2007. a loodud kollektiivi, kes viljeleb peale jazzmuusika veel folk- ja popmuusikat. Bändi eeliseks on see, et bänd esitab ainult enda loomingut. Kontserdi erilisus peitus minu jaoks selles, et minul puuduvad otsesed kokkupõrked jazzmuusikaga. See kontsert oli sellesmõttes minu jaoks erakordne, kuna sain pikemalt mõtiskleda antud muusika ja selle meeldivuse üle minu jaoks. Veel lisaks pakkus erakordset vaatepilti kollektiivi liikmed, kelle pillide kasutust sai reaalelus vaadelda ning, mis oli väga huvitav. Minu lemmikuks osutus plaadi nimilugu nimega ,, Kaks maailma." Antud loo juures meeldis mulle laulu hingestatus ja loo tekst. Laulu omapäraks oli lisaks veel loo kaasahaarav meloodia ja pillide rohkus esitusel
Louis Armstrong 1901(1898)1971 Elulugu Sündis 4. august 1901. aastal Ta oli pärit New Orleansist Louisianas Oli USA dzässtrompetist ja laulja Esimene erilist tähtsust omav muusik - solist, kes kerkis esile koos jazzmuusikaga Pani ta aluse tuleviku jazzmuusika kujunemisele Üks mõjuvõimsamaid muusikuid kogu muusika ajaloos Lapsepõlv Lapsepõlv oli raske Üles kasvas ema Mary (Albert) Armstrongi ja vanaemaga Varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu ja vanakraamikaupmees, kelle juures ta koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis Soovides kuuluda ühte paljudest tänavakampadest, jättis Louis 11 aastaselt kooli pooleli
Louis Armstrong Referaat Mats Viisileht Elulugu Louis Armstrong oli esimene erilist tähtsust omav muusik-solist, kes kerkis esile koos jazzmuusikaga. Temast sai üks mõjuvõimsamaid muusikuid kogu muusika ajaloos. Trompetivirtuoosina alustas ta juba 1920ndate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven. Omades suurepärast improvisatsiooniannet, mis kantud rikkalikust kujutlusvõimest ja emotsionaalsest kõrglaengust, pani ta aluse tuleviku jazzmuusika kujunemisele. Selle kõige eest on ta ära teeninud jazzisõprade sügava aukartuse. Armstrong oli ka
õudu ning popkultuur hakkas mängima ideega, et näitleja oligi päris vampiir. See omakorda lõi aluse 2000. aasta filmile "Shadow of the Vampire" (peaosades J. Malkovich ja Willem Dafoe). Veidike ka helindusest. Enne helifilmi tulekut juhtus tihti, et originaalhelisalvestised esmaesitlusest ei ole tänaseni säilinud või pole neid leitud. Originaalmuusikat ei ole suudetud taasluua ja ligi 100 aasta vältel on seda esitatud varieeruvalt nii klassikalise, elektroonilise kui ka jazzmuusikaga. Keeruliste kaadrite ja filmitrikkide tõttu olevat Murnau väidetavalt kasutanud metronoomi, et koordineerida näitlemise tempot. Valisin filmi vaatluseks seetõttu, et vampiiriteemaline müstika on mulle lapsepõlvest peale omaette huvi pakkunud, ilma et oleksin neid hirmsaid koletisi küll lausa idealiseerinud. Aga ühest pilgust filmiajaloo nii kõnekale peatükile siiski piisas, et filmile tevikuna anduda ja peategelasele kaasa elada
kontsertlikku karakterit. Sellest ajast on pärit paljud Ellingtoni orkestri nn. dzungli stiilis loodud palad. millesse ümiseti), jug (kitsa kaelaga savikruus, millesse ümiseti), laulev saag, suupill jne. 20-.astatest hakkab jazzmuusika keskus kolima New York'i. Ellington hakkab mängima "Cotton Club"- Blues on üks ammendamatumaid teemasid, mis käib käsikäes jazzmuusikaga. Sedamööda, kuidas is. Seal tekib tema esimene stiil 1) jungle style ("Just Squeeze Me", "Happy Go To Lucky Local", "The muutuvad tingimused, mis kutsuvad esile blues'i kui ameerika neegrite muusikalise väljendusevormi, Mooche"). See klubi asub Harlemis. Iga etendus oli Aafrika teemaline, sest neegrid otsisid oma juuri. muutub ka blues ise.
minstrelite teatrid (showboats) ,mis gastroleerisid jõe ääres olevates linnades. Suur tähtsus minstrelite etendustes oli tantsul. Nende vahendusel levisid stepptans, shuffle ja cakewalk. Jazzmuusika üheks teerajajaks peetakse minstrelite teatrit seetõttu, et see harjutas publikut mustade ameeriklaste muusikalise väljenduslaadiga ning minstrelite truppides said orkestripraktikat nii mõnedki hilisemad jazzmuusikud. 7. RAGTIME (u. 1890) Jazzmuusikaga väga tihedas seoses on veel üks ameerika rahvaliku muusika vorm-ragtime. (Sõnadel "rag" ja "time"on inglisekeelesmitu tähendust. Tavaliselton sedamõistettõlgitud: purukspekstud takt, räbaldunud pulss-millega viidatakse muusika tugevasti sünkopeeritud karakterile. Sisulisest oleks isegi võimalik tõlge: ülemeelikute lõbustuste, mürtsu aeg.) See sai alguse eelmise sajandi lõpul. Kõrgaeg oli umbes 1897-1917. Analoogselt instrumentaalse bluesiga
Nende etenustest sai äri ning liikusid suured rahad. Jazzmuusikuile oli kasu neist sellepärast, et paljud neist said sel orkestrites praktikat. MUUSIKA KUULAMINE 1. Ray Midleton - I Dream of Jeanie, writen by Stephen Foster(Mintrelite etendus) (http://www.youtube.com/watch?v=6NqbxQw0rdY) 2. Al Johnson Oh, Susanna, written by Stephen Foster(Minstrelite etendus) (http://www.youtube.com/watch?v=EYWmBaVcNYg&feature=related) 12 RAGTIME (~1890) Jazzmuusikaga väga tihedas seoses on veel üks ameerika rahvaliku muusika vorm- ragtime - purukspekstud takt - millega viidatakse muusika tugevasti sünkopeeritud karakterile. See sai alguse eelmise sajandi lõpul. Kõrgaeg oli umbes 1897- 1917. Meie teame vaid üht osa Ragtime'ist, see on vaid suure jäämäe tipp. Kuid mõjutas kõige rohkem jazzi. Erinevalt instrumentaalsest bluesist, mis oli afro- ameerika juurtega, oli ragtime seotud
annaabi.ee 
