mõjusid, keelati ka jazz. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi jälle vabamaks muutuma. 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazz muusikas esimesena Uno Naissoo (1928- 1980). Tuntud ka populaarsete laulude autorina, sai temast eesti juhtiv helilooja instrumentaalses jazzis. U. Naissoo eestvedamisel toimusid regulaarselt Tallinna jazzfestivalid aastatel 1949- 1967 ning tema algatusel rajati G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis levimuusika osakond. Seitsmekümnendail algas jazz muusika vaibumine Eestis, mille üheks põhjuseks oli rockmuusika pealetung. Kaheksakümnendail elavnes jälle huvi jazzi vastu ning taas hakati korraldam a festivale. Millest pikaajalisemaks on kujunenud "Tudengijazz" T allinnas ja suvised jazzfestivalid Pärnus. Viimaste aastate kaalukamaks festivaliks on olnud "Jazzkaar",
Eestisse jõudis dzäss 20.sajandil peamiselt raadio vahendusel. Hakati ka Eestis esitama dzässi. Tol ajal meeldis eestlastele peamiselt swing. Esimesed eesti swingi orkestrid oli "Merry Pipers" ja "Kuldne Seitse". Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loomingug alustas jazz muusikas esimesena Uno Naissoo (1928- 1980). Tuntud ka populaarsete laulude autorina, sai temast eesti juhtiv helilooja instrumentaalses jazzis. U. Naissoo eestvedamisel toimusid regulaarselt Tallinna jazzfestivalid aastatel 1949- 1967 ning tema algatusel rajati G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis levimuusika osakond. Pildid
jazzmuusikat esitama ka eestlased. 1948. aastal keelati nõukogude võimu poolt lääne mõjudega muusika propageermine ja esitamine, seal hulgas ka jazz. 1950. teisest poolest muutus ta jälle vabamaks. Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja rahvusliku jazzloominguga eriti silma Uno Naissoo. Uno Naissoo asutas ka 1947ndal aastal, kui jazz oli juba nõukogude võimu poolt praktiliselt keelatud, ansambli Swing Club. Tema eestvedamisel toimusid regulaarselt aastatel 1947-1967 Tallinnas jazzfestivalid. Alates 1990. aastast toimub iga-aastane festival Jazzkaar, mis jätkub pärast 1967. aastast ideoloogilise surve tõttu katkenud Tallinna festivalide traditsiooni.
1978). 1948 aastal keelati nõukogude võimu poolt muusika, millel oli lääne mõjusid, keelati ka jazz. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi jälle vabamaks muutuma. Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazz muusikas esimesena Uno Naissoo (1928-1980). Tuntud ka populaarsete laulude autorina, sai temast eesti juhtiv helilooja instrumentaalses jazzis. U. Naissoo eestvedamisel toimusid regulaarselt Tallinna jazzfestivalid aastatel 1949-1967 ning tema algatusel rajati G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis levimuusika osakond. Seitsmekümnendail algas jazz muusika vaibumine Eestis, mille üheks põhjuseks oli rockmuusika pealetung. Kaheksakümnendail elavnes jälle huvi jazzi vastu ning taas hakati korraldam a festivale. M illest pikaajalisem aks on kujunenud "Tudengijazz" Tallinnas ja suvised jazzfestivalid Pärnus. Viimaste aastate kaalukamaksfestivalikson olnud "Jazzkaar",
annaabi.ee 
