hindab Harjunen ärimehe suhtumist. Samas kirjutab Harjunen, et soome koolid on kaugel maas õpilaste uute suhtlemisoskuste arendamisega, mitmetel koolidel puuduvad finantsid sellekohase varustuse hankimiseks, samuti pole õpetajatel ka huvi uue tehnoloogia ja õppemeetodite vastu. Autori meelest on põhjuseks eelarvamus. Kuna refereeringu autor tegeleb ise ka pisut maalimise ja käsitööga, jäi silma Lähdeniemi ja Jauhiaineni mõtte, et õpilased ei saa koolis hästi kunsti õppida. Paraku on kunsti näol tegemist õppeainega, mille väärtust alahinnatakse ja vahel isegi naeruvääristatakse. Et kunstiõpetust täielikult õppekavast maha pole võetud, näitab, et midagi head selles on ka haridustöötajate meelest. Kuid väide, et koolis kunsti eriti õppida ei saa, on kindlasti tõde ka eesti koolis piiratud aeg, vahendid, loovus, tegevusvabadus
Sotsiaal-ja kultuurigeograafia eestis: taasavastatud vana? Peil, Sooväli. Artikkel räägib eesti geograafiast, nimelt sotsiaal ja kultuurigeograafiast läbi aegade. Algselt oli see koostatud ajakirja tarvis. Pärast eedi iseseisvue taastamist on eesti keeles avaldatud arvukalt ülevaateid geograafiateaduse eri tahkudest. Rahvusvahelistes ajakirjades on ilmunud kolm sellist artiklit. Nende autorite peamiseks eesmärgiks on olnud geograafia ajaloo ülevaatlik kirjeldamine. Erandiks on Jussi Jauhiaineni teoreetiline käsitlus Eesti inimgeograafia arengust ja tulevikusuundumustest (2000a, 2000b) ning sama autori kriitiline essee teadustööst ja publitseerimisest väikeses kultuuriruumis (2004a). Eesti kui väike riik euroopa perifeerias, keda nähakse kui endist Nõukogude liidu maad. Seetõttu on eesti teadusruum piiratud ja geograafiakoolkondade väljakujunemiseks on olnud vähe aega. Eesti geograafiat on mõjutanud nii soome geograafia kui skandinaavia kultuuriruum kuulumine
annaabi.ee 
