· Asub Tky ligidal · Mäest edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. GEOLOOGILINE ASUKOHT · Paikneb Euraasia ja Filipiini laamade piiril. · Laamad põrkuvad omavahel VULKAANI ISELOOMUSTUS · Tegevvulkaan · Kihtvulkaan · 3776 m kõrge · Enamiku aastast kaetud lumega · Viimane purse aastal 1708 PILDID KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Fuji · Raivo Aunap, Are Kont, Jussi Jauhiainen ,,Loodusgeograafia" 7. klassile AITÄH KUULAMAST! .
sellest tuletades eraldada inimest ja ühiskonda tuginedes teoreetilis-metodoloogilistele aspektidele. Käsitledes maastikku, kui geograafia uurimisobjekti on autor rõhutanud mõistete tähtsust: „Maastiku-uurimine on seotud laiemate teadusfilosoofiliste küsimustega, mis suunavad meie ja teiste arusaamu maastikust. Mõisted on olulised vahendid, mille abil on võimalik arutada ontoloogilisi küsimusi olemise mõistest ja selle põhilist iseloomu elamise raamides.“ (Jauhiainen 2001) Läbi autori silmade on kirjeldatud ka maastiku uurimise suundi Eestis. Põhiliselt on need seotud kultuurigeograafilise lähenemisega konstruktivistlikud, poststrukturalistlikud, feministlikud ja postkolonialistlikud tõlgendused maastikust. „Kaasaegse geograafia olukorda iseloomustab mitmete, isegi vastandlike lähenemisviiside samaaegne esinemine.“ (Jauhiainen 2001) Autor mainib ka artikli lõpus, et Eestis on vaja uusi
segadust. Kas mõistet „maastik“ tuleks kasutada vaid kõnes ning seda ei peaks kasutama erialase definitsioonina? Ka Tiina Peil on kirjutanud, et „maastiku mõistet on keeruline mingisse üldaksepteeritavasse vormi suruda. Mida laiemalt üks mõiste kasutusele tuleb, seda rohkem on erinevaid arusaamu“ (Peil 2001). Ehk peakski maastiku mõistet kasutama vaid kaugemal paistva vaate kirjeldamiseks, et asi kõigile ühtemoodi selge oleks. Jussi S. Jauhiainen kirjutas Ganö’d tsiteerides, et kujutledes inimest kusagil väljal, asub ta ümber nähtav maastik, lähemas ümbruses aga kõigi meeltega vastuvõetav miljöö, kitsam ja piiratum üksus kui maastik. See arvamus pani mind mõtlema, et maastiku tajume me vaid visuaalselt. Me ei määra maastiku lõimiseproovide või aluspinna järgi. Maastik on see, mida me taamal näeme. Kui me paikneme ise keset loodust kuuleme me erinevaid hääli, näeme
Kontrolli patsiendi enesetunnet. Võimaldab varakult avastada muutused. Tagab patsiendile turvatunde. Lõpetamine · Tee käte antiseptika, vajadusel kätehügieen. · Dokumenteeri o mõõtmisekellaaeg, o patsiendi hingamissagedus, o teised mõõdetud hingamisfunktsiooni iseloomustavad näitajad (kiirus, rütm, sügavus jne). Kasutatud kirjandus Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (2003). Õendusoskused. Tallinn: Medicina. Potter, P. A., Perry, A. G. (1997). Fundamentals of Nursing. Mosby Year Book. St. Missouri. Potter, P. A., Perry, A. G. (2002). ClinicalNursing Skills & Techniques, Mosby - Year Book. St. Missouri. Taylor, C., Lillis, C., LeMone, P. (1989). Fundamentals of Nursing. Philadelphia: J. B. Lippincott Company. deWit, S. C. (2005). Fundamental Concepts and Skills for Nursing. Philadelphia: Elsevier Saunders. http://en.wikipedia
Õpikus esinenud illustratsioone San Andrease murrang Põhja-Ameerikas Tsiili 1960. aasta maavärina purustused Motiveerimine Illustratsioonide rohkus Emotsionaalne tekst Lühikesed lõigud (motivatsioon ei kao) Õppetüki lõpus iseseisvat tööd nõudvad ülesanded (oma arvamuse esitamine) Huvitava algusega alapeatükid (probleemne, kaasakiskuv algus) Kasutatud kirjandus Aunap, R., Kont, A., Jauhiainen, J., ,, Loodusgeograafia õpik 7. klassile " 2011 J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid ( http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm ) J. Mikk (2002b). Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil? ( http://www.ut.ee/~jaanm/opimotivatsioon.htm ) http://kke.meis.ee/oppevara/kriteeriumid Tänan kuulamast!
malaysian-explorer.com/images/kl-fireworks.jpg http://www.malaysian-explorer.com/images/kl-fireworks.jpg http://www.inhabitat.com/wp-content/uploads/putrajaya-waterfront-development4.jpg http://justincalderon.files.wordpress.com/2010/03/picture-065.jpg http://2.bp.blogspot.com/_0ZNhYX0iwss/SynAn89TYQI/AAAAAAAAAMQ/9rhaNlINewc/s1600- Loodusgeograagia põhikoolile 3.osa Are Kont Jussi Jauhiainen http://et.wikipedia.org/wiki/Malaisia http://www.ohtuleht.ee/191592 http://www.uniontravel.ee/popText.php? id=102
25. Võta käest kindad; 26. Teosta käte antiseptika; 27. Dokumenteeri protseduur: kuupäev, kellaaeg, kumba kõrva seoti, millise vedelikuga puhastati, haava seisund enne ja pärast sidumist, kuidas patsient talus protseduuri. (Moreau 2001: 249). KASUTATUD KIRJANDUS Alila, A., Huttunen, R., Hyvärinen, S., Maanselkä, S., Mustajoki, M., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Medicina. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (2003). Õendusoskused. Tallinn: Medicina. Moreau, D. (2001). Handbook of Nursing Procedures. USA: Springhouse Corporation. Sulsenberg, I. (toim.) (2003). Õendusoskused. Tallinn: Medicina.
Võrtsjärve madalik; Eesti haldusjaotus: maakonnad ja maakondade keskused + Narva ja Kohtla-Järve; Rahvuspargid: Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Matsalu, Karula; Looduskaitsealad: Nigula, Alam-Pedja, Endla, Viidumäe. SOOVITATAVAD ÕPPEMATERJALID PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA EKSAMIKS VALMISTUMISEL Õpikud 1) Raivo Aunap, Are Kont, Ülle Liiber, Ene Saar. Loodusgeograafia põhikoolile 1. osa. AS BIT, 2002. 2) Are Kont. Loodusgeograafia põhikoolile 2. osa. AS BIT, 2003. 3) Are Kont, Jussi Jauhiainen. Loodus- ja inimgeograafia põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2003. 4) Are Kont. Loodusgeograafia põhikoolile 4. osa. AS BIT, 2004. 5) Kalev Kukk. Geograafia põhikoolile 5. osa. Eesti ja Euroopa: rahvastik ja majandus. Euroopa riigid. AS BIT, 2004. 6) Raivo Aunap, Are Kont, Jussi Jauhiainen Loodusgeograafia õpik 7. klassile. AS BIT, 2011. 7) Are Kont. Loodusgeograafia 9. klassile, I osa. Eestist Euroopasse. Avita, 2009 8) Kalev Kukk. Rahvastiku- ja majandusgeograafia 9. klassile II osa
Minu kodulinna minevik ja olevik. Jüri Mõis on öelnud: ,,Tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi". Talle sekundeerib Tartu ülikooli inimgeograafia dotsent Jussi Sakari Jauhiainen, kes nendib 2011. a Maalehes, et Eestis ei ole linna kolimisest pääsu - riikides, mille majandus on hästi arenenud, sissetulekud elaniku kohta suhteliselt kõrged ning infoühiskond toimiv, ongi linnastumise aste kõrge. Seega kurtmine, et põllumehi on vähemaks jäänud, ei vii kedagi edasi - tänapäeval ei tee riiki rikkaks viljakaubandus või strateegiline asukoht Venemaa ja Lääneriikide vahel. Kuna Eesti riigi mittemaetlik tunnuslause on aga
Selgitatakse abivahendite ja koduse abi vajadus. (Mustajoki jt 2001.) Enne kojukirjutamist või järelravile suunamist tuleks kindlustada, et antud mobilisatsiooni- ja jäsemele toetumise juhiseid oleks võimalik järgida (Roberts jt 2007). KASUTATUD KIRJANDUS Alas-Opas, M., Haapiainen, R., Kemppainen, E., Lepäntalo, M., Pettilä, V., Sipponen, J. (toim.) (2008). Valvekirurgi käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (toim.) (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (toim.) (2003). Õendusoskused. Tallinn: AS Medicina. Kunnamo, I., Jousimaa, J., Ellonen, M., Eskola, K., Keinänen-Kiukaanniemi, S., Klaukka, T., Mäkelä, M., Pitkälä, K., Saarelma, M., Voutilainen, S. (toim.) (1995). Üldarsti käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina. Kutsar, K. (1998). Õnnetused ja esmaabi. Tallinn: Valgus. Laas, K. (2008)
elu. Tutvustada juba noortele pereplaneerimise meetodit. Kui usulistel põhjustel ei saada lapsi väljaspool abielu, tuleks tõsta abiellumisiga (4). Teine siht peaks olema inimeste tervishoid. Riigis levib nakkushaigusi ning arstiabi ei ole nii hõlpsalt kättesaadav. Riik peaks seda soodustama, siis elaksid inimesed ka kauem, käies pikemat aega tööl ja makstes rohkem makse, oleks sellest ka riigile kasu (1). KASUTATUD ALLIKAD 1. Ainsaar, M., Jauhiainen, J.-M., Liiber, Ü., Müristaja, Heli., Raagmaa, G., Roosaare, J. (2013). Geograafia gümnaasiumile. I kursus. Tartu: Eesti Loodusfoto. 2. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/cm.html 3. http://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php 4. https://koolielu.ee/waramu/view/1-3b342640-e9e9-4146-b88a-2c9999293017
http://www.ph.ee/content/editor/files/Herpes.pdf (18.01.2014) Wikipedia. org. (2013). Vöötohatis. http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B6%C3%B6tohatis (18.01.2014) Vaktsineeri. Vöötohatis http://www.vaktsineeri.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/VVNH/Vootohatis.pdf (18.01.2014) Dr. Põder, A. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Nahahaiguste kliinik. http://www.ohatis.ee/ (18.01.2014) Livanaine, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: AS Medicina (18.01.2014)
mittetäitmine võib tekitada tõsiseid kahjustusi terveks ülejäänud eluks. Hügieeni nõuded on väga vajalikud, et hoolimatus ja valed harjumused ei põhjustaks infektsiooni teket. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Kruup, E. (2010). Kvaliteedi käsiraamat. Mäetaguse: SA Alutaguse Hoolekeskus http://www.hoolekeskus.ee/img/image/KvaliteediKR.pdf . (17.11.2014). Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (2003). Õendusoskused. Tallinn: AS Medicina. Remmel, H., Müürsep, T. (2006). Õpi ja Harjuta. Tallinn. Sax, H., Allegranzi, B., Larson, E., Boyce, J., Pittet, D. (2007). My five moments for hand hygienea user-centred design approach to understand, train, monitor and report hand hygiene. Journal of Hospital Infectio, 67, 9. http://microbiology.mtsinai.on.ca/coreEducModules/hand-hygiene-aug- 2007.pdf . (25.10.14). Guidelines On Hand Hygiene In Health Care (2009)
Samuti aktiivne ja passiivne võimlemine. Parenteraalne toitmine. Kui operatsioonipatsient vajab mingi aja jooksul parenteraalset toitmist, võivad tekkida suuprobleemid, milliste puhul patsient vajab tõhustatud suuhügieeni (vt. 2.2. Toitumine ja vedeliku tarbimine). Kasutatud kirjandus: Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina. Iivainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina 4
Polaaraladel kulutab kivimeid tugev murenemine ja mandrijää liikumine. Elu esineb peamiselt meredes, loomade toitumise aluseks on seal plankton. Suvel pesitseb rannakaljudel palju veelinde, kujunevad linnulaadad. 7 Kasutatud kirjanus 1. Google: http://www.google.ee/images? hl=et&source=imghp&q=Jäävöönd&btnG=Otsi+pilte&gbv=2&aq=f&aqi=&aql=& oq=&gs_rfai= 2. Loodusvööndid Inimgeograafia, Are Kont & Jussi Jauhiainen 3. Mikske: www.miksike.ee 4. Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Loodusvöönd 8
käsitleda. Ning paljud liigid ootavad veel avastamist, eriti troopikas. Looduslike kasvukohtade hävimise tõttu on umbes 25 000 taimeliiki väljasuremisohus. Et need taimed, mis veel alles on püsiksid, siis peaksime meie neid hoidma ja kaitsema. Sest taimed on ühed väga tähtsad liikmed ökosüsteemis. Ja, kui me ise tahame ka kaua elada siis tuleb ka taimi kaitsta. Kasutatud kirjandus 13. Are Kont, Jussi Jauhiainen. 2003, loodus- ja inimgeograafia põhikoolile 3. osa. Avita, Tallinn 14. Dorling Kindersley. 1991, Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Dorling Kindersley, London 15. LeslieColvin, Emma Speare. 1992, laste looduseentsüklopeedia. Usborne Publishing Ltd, London
Geograafiliselt ja etniliselt on Gröönimaa rahvas olnud seotud Põhja-Ameerikaga, poliitiliselt ja ajalooliselt aga seevastu lähemalt Euroopaga. Tänapäeval kuulub saar Taani Kuningriigi alla, kuid pürgib pidevalt iseseisvuse poole. 6 Kasutatud kirjandus 1) Aader, L.; Aarelaid, H; Aarma, H et al. 1970. Ene II köide. Trükikoda ,,Oktoober", Tallinn 2) Kont, A.; Jauhiainen, J. 2003. Loodusgeograafia põhikoolile, III osa. Avita, Tallinn 3) Tammekann, A.; Kant, E. 1931. Maailma maad ja rahvad, I köide. K. Mattiesen'i trükikoda o/ü, Tartu 4) Gröönima ekspeditsioon 2008. Gröönimaast üldiselt. http://www.polaarseiklus.com/index.php? option=com_content&task=blogcategory&id=20&Itemid=62 [2008, detsember 7] 5) Tiks, O. Gröönimaa rahvas toetas suuremat sõltumatust // Postimees. 2008. 26.november. 7
nii pre-, kui ka postoperatiivsed probleemid varieeruda. Kõikide kirurgiliste haigete ootused ravitulemuste suhtes on sarnased. Haige loodab, et ei tekiks kahjustusi, komplikatsioone ja infektsiooni, et tema haav paraneks tüsistusteta ja kiiresti, et ta saaks aru missuguseid psühholoogilisi ja füüsilisi probleeme toob endaga kaasa kirurgiline vahelesegamine ning missugused on postoperatiivsed rehabilitatsiooni võimalused. Kirjandus: Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Korkiakoski, L. (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Medicina Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Pikkarainen P. (2003). Õendusoskused. Medicina. Korte,R., Rajamäki, A., Lukkari, L., Kallio, A. (1996) Perioperativinen Hoito. Porvoo Smeltzer, S. C., Bare, B. G. (2003) Brunner & Suddarth's Textbook of Medical Surgical Nursing. Philadelphia: Lippincott Williams&Wilkins, 1071. Õe käsiraamat. 2001. Tallinn: Medicina, 208-209.
pole olemas lihtsat viisi surmauudise edastamiseks. Kõige kasulikum näib olevat sõnumi edastamine leebelt ja otsekoheselt, misjärel tuleks anda soojal kaastundlikul hääletoonil informatsiooni surmale otseselt kaasaaidanud põhjuste kohta. Kui rääkida arukalt ja muretsevalt, ei jää info saajal muljet külmusest ja distantseeritusest ning tal on kergem juhtunut tõena võtta. Kasutatud kirjandus: 1. Iivainen, A jt. (1997). Õenduse käsiraamat. Medicina 2. Iivainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (2003) Õendusoskused. Medicina 3. Roper, N., Logan, W.W., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu. Elmatar
mis ongi gentrifikatsioon. Osa postmodernse linnastumise teooriast. Gentrifikatsioon toimub eelkõige kesklinnas, kuid võib toimuda ka äärelinnades ja linnade vahel on gentrifikatsiooni erinevusi. Uuemas gentrifikatsiooniprotsessides riik ja arendajad tegutsevad koos ning tulemuseks on sotsiaalselt ja füüsiliselt mitmekesisem elukeskkond. 4) 4 Eesti geograafi, kes on uurinud linna 2000 aastatelJussiS. Jauhiainen, T. Tammaru, Kadri Leetmaa, Anneli Kährik 5) Sarnasused Burgessi ja Hoyti mudelitel 1- ärikeskus 2-kergetööstus 3-alamklassi elamupiirkond 4- keskklassi elamupiirkond 5-kõrgklassi elamupiirkond 6-rasketööstus. Ärikeskuste hinnad kõige kõrgemad. 6) Kevin Lynchi 5 elementi Inimeste mentaalsed kaardid linnadest koosnevad viiest elemendist, mis on seotud inimeste liikumisega linnakeskkonnas. 1
Tänapäevalgi kasvab rahavastik seal kiiremini kui paljudes teistes maailma regioonides. Viimasel ajal ongi savannimaastike ilme muutunud. Liigse karjatamise tõttu hävib rohttaimesti ja kõrg laieneb savannialadele. Kasvav rahvahulk ei suuda end enam ära toita. 10 Kasutatud kirjandus: 1)Dorling Kindersley Looduse Entsüklopeedia 1999 lk. 84-85 2)EE 8, 1995 lk. 392 3)Eneke 3, 1984 lk. 288-291 4)Jauhiainen, Jussi ja Kont, Are Loodus- ja Inimgeograafia põhikoolile II osa 2004 lk. 36-43 5) http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-41-2.htm14.11.09 6) http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-42- 1.htm 14.11.09 7)http://et.wikipedia.org/wiki/Savann 15.11.09 8)http://et.wikipedia.org/wiki/Akaatsia 14.11.09 11
Kasutatud kirjandus · http:// www.omegapharma.ee/paranit/leiainfottaidestjakuidasnendestvoit külastatud 12.09.2013 · http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/haiguste_hooldus.pdf lk. 111 115 külastatud 12.09. 2013 · http:// www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/nahahaigused/?NAHAHAIGUSED:P külastatud 13.09.2013 · http:// nahahaigused.weebly.com/parasitaarsednahahaigused.html külastatud 11.09.2013 · Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Medicina, lk 143150, 165187, 189194.
infrastruktuur; · Vähene meditsiinilise abi kättesaamine; · transpordiprobleemid (algeline, ülekoormatud ühistransport, ummikud, saastatus); · mahajäetud tööstusettevõtted; · migrantidega kaasnevad sotsiaalsed probleemid; · suur kuritegevus; · õhu saastatus ja vee reostus; · tohutute jäätmekoguste teke. Millised probleemid on tüüpilised arengumaade , millised arenenud riikide linnadele? Kirjandust · Jauhiainen, J. (2005). Linnageograafia : linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia · Raagmaa, G. Eesti regionaalne ja kohalik areng globaliseeruvas maailmas. http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11883 · Kaitainen, K. Linnastumine http://www.maailmakool.ee/index.php?id=10653 · Eesti linnaregioonide arengupotentsiaali analüüs http://www.siseministeerium.ee/public/0000eesti_linnare g.pdf
väljajäävates väikelinnades ja maapiirkondades. Reurbanisatsiooni etapp keskuslinnade taaselustamine, mistõttu sealne rahvaarv kasvab. Eeldab tavapäraselt avaliku sektori jõupingutusi keskuslinnade elukeskkonna atraktiivsuse suurendamiseks. LINNADE HIERARHIA HIIDLINN ehk MEGAPOLIS LINNASTU ehk AGLOMERATSIOON LINN Eesti asustussüsteem (TÜ pendelrände uuring 2010) Eesti linnaregioonid (Jauhiainen, 2001) Ääremaastuvad ja selle riskis vallad (Eesti inimvara raport, 2010) Igapäevane mobiilsus (TÜ pendel- rände uuring, 2010) Ligikaudu 380 tuh inimest liigub igapäevaselt omavalitsuste vahel tööle Järeldusi uuringutest · Eesti asustusmuster on üldjoontes püsiv, · Jätkub demograafiline ja sotsiaalne polariseerumine ühelt poolt Tallinna ja teiste suuremate linnade ning teiselt poolt maakonnakeskuste, väikelinnade ja maa-
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Tartu nähtavad linnastruktuurid. Kevin Lynch`i teooria rakendus Ago Kikas Juhendaja: PhD Jussi S. Jauhiainen Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Instituudi juhataja: Tartu 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Kevin Lynch – töö ja elu....................................................
Authorwares, seda arvestades jään ise rahuldavalt rahule. Töö kasulikkust hetkel hinnata on väga raske, sest elektroonilist kontrolltööd pole veel kasutusele võetud ja selle tõttu ei ole teada kuidas õpilased selle programmi vastu võtavad. Samuti tuli töö mulle endale kasuks: sain teada palju uut ja huvitavat loodusest. Töös kasutatud materjalid 1. Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa Are Kont, Jauhiainen Avita 2003 2. Geograafia 8. klassile Tiit Rummo Avita 1998 3. www.blueplanetbiomes.org 4. www.klimadiagramme.de 5. www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/index.htm
cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html (10.12.17) 14 Wikipedia https://en.wikipedia.org/wiki/Russia (10.12.17) Flags of the World http://www.flagspot.net/flags (10.12.17) Heraldy of the World http://www.ngw.nl/ (10.12.17) Maade ja pealinnade nimed ning ISO maatähised http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm (10.12.17) KOF Index of Globalization http://www.globalization.kof.ethz.cb/ (10.12.17) Geograafia õpik Ainsaar, Mare Jauhiainen, Sakari Jussi; Müristaja, Heli; Raagma, Garri; Roosaare, Jüri Geograafia gümnaasiumile. I kursus. Koostanud Ülle Liiber, Tartu 2013 Countries of the World http://www.photius.com/rankings/index.html#POPULATION (10.12.17) City Population http://www.citypopulation.de/mapindex.html (10.12.17) Turism http://www.world-tourism.org/ (10.12.17) Country Profile http://hdr.undp.org/en/countriess (10.12.17) Human Development Reports http://hdr.undp.org/ (10.12.17)
Kättesaadav: http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm (06.12.2017) The World Factbook. Kättesaadav: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/ (06.12.2017) Fortune Global 500 List 2017. Kättesaadav: http://fortune.com/global500/ (06.12.2017) KOF Index of Globalization. Kättesaadav: http://globalization.kof.ethz.ch/ (06.12.2017) Human Developement Report. Kättesaadav: http://hdr.undp.org/en/content/human- development-index-hdi (06.12.2018) Ainsaar, Mare; Jauhiainen, Sakari Jussi; Liiber, Ülle; Müristaja, Heli; Raagma, Garri; Roosaare, Jüri. Geograafia gümnaasiumile. I kursus. Koostanud Ülle Liiber. Tartu 2013 Hans Roslingu loeng.Kättesaadav: http://www.ted.com/talks/hans_rosling_on_global_population_growth (12.12.2018) The odora. Kättesaadav: https://theodora.com/wfbcurrent/hungary/hungary_international_rankings_2018.html (12.12.2018) Photius. Kättesaadav: http://www.photius.com/rankings/index.html#ECONOMY (12.12.2018)
..........................................................16 http://hdr.undp.org/en/composite/trends (12.04.2017) 4.1..................................16 Wikipedia, kättesaadav:........................................................................................ 16 https://en.wikipedia.org/wiki/Transport_in_Lesotho (30.04.2017).........................16 Ainsaar jt:............................................................................................................. 16 Ainsaar, Mare; Jauhiainen, Juss, Sakari; Liiber, Ülle; Müristaja, Heli; Raagmaa, Garri; Roosaare, Jüri. Geograafia gümnaasiumile I. Kursus. Rahvastik ja majandus. Koostanud ülle Liiber, Tartu 2013.........................................................................16 Trading econimics, kättesaadav:...........................................................................16 http://www.tradingeconomics.com/lesotho/imports (30.04.2017)........................16 Pregnantpause, kättesaadav:.......................
03.2018) Countries Of The World Kättesaadav: https://theodora.com/wfbcurrent/brazil/brazil_international_rankings_2018.html (04.04.2018) Socioeconomic Data and Applications Center (SEDAC) Kättesaadav: http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/data/collection/gpw-v4 (04.04.2018) Photius, rahvastiku tiheduse reastus Kättesaadav: https://photius.com/rankings/index.html (04.04.2018) Geograafia õpik gümnaasiumile I kursus Rahvastik ja Majandus (Mare Ainsaar, Jussi Sakari Jauhiainen, Ülle Liiber, Heli Müristaja, Garri Raagmaa, Jüri Roosaare.) (04.04.2018) 17 Minu Rio de Janeiro (Malle Koido) (04.04.2018) World Atlas Kättesaadav: https://www.worldatlas.com/articles/the-largest-companies-in- brazil.html (05.04.2018) Jalgpalli MM 2014 Kättesaadav: https://en.wikipedia.org/wiki/2014_FIFA_World_Cup (05.04.2018) KOF Index and Globalization 2017 Kättesaadav: https://www.ethz
· Valu määratlemine · Valu kontrolli all hoidmine Valukontrolli füüsilised meetodid: Valukontrolli füsioloogilised meetodid: · Asendi vahetamine · Suhtlemine · Kuuma/külma rakendamine · Muusikateraapia · Massaaz ja vibratsioon · Lõdvestustehnikad · Biotagasisid KASUTATUD KIRJANDUS 1. Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Korkiakoski, L. (1997) Õenduse käsiraamat. Kirjastus Medicina. Tallinn. 2. Roper, N.; Logan, M. W.; Tierney, A. (1999) Õenduse alused. Elamise mudelil põhinev õendusmudel. Kirjastus Elmatar. 3. http://98280.edicypages.com/artiklid/suhtlemine 4. Nienstedt,W., Hänninen,O., Arstila,A. Björkqist,S.-E. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia
aastatel) ja uuendamine (2000. aastatel). Praegused linnageograafia teoreetilised lähtekohad on mitmekesised ning seotud erinevate filosoofiasuundadega (nt positivism, fenomenoloogia, eksistentsialism, marksism, strukturalism, realism, poststrukturalism, konstruktivism, postmodernism, feminism, postkolonialism). Maailma tuntumate linnageograafide seas on Walter Christaller, Georgi Lappo. Tuntumad linnageograafid Eestis on Edgar Kant, Jussi S. Jauhiainen ja Tiit Tammaru.1 Kes on Edgar Kant? Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16. oktoober 1978 Lund, Rootsi) oli eesti geograaf ja majandusteadlane. Ta lõpetas 1921. aastal Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Erakolledži, 1924 Tartu Ülikooli. Alates 1925 a. koostas maakondlike koguteoseid. 1926: ilmus “Tartu. Linn kui ümbrus ja organism. Linnageograafiline vaatlus, ühtlasi lisang kultuurmaastiku morfoloogiale” (280 lk). 1927:. Tegi ta magistritöö “Lõuna-Eesti
, Talvensaari, H., Kaisvuo, T., Uotila, N. (2012). Lapse ja nuoren hoitotyö. Helsinki: Sanoma Pro Oy. Hillbom, M. (2005). Närvisüsteem. Raamatus: Mustajoki, P., Saha, H., Sane, T. (toim.) Haige uurimine. Tallinn: AS Medicina. Hockenberry, M. J. ja Barrera, P. (2007). Communication and Physical and Developmental Assesment of the Child. Raamatus: Hockenberry, M. J. ja Wilson, D. (Ed.) Wong´s Nursing Care of Infants and Children. 8th Edition. St.Louis: Mosby Elsevier. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (koostaja) (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Medicina. Kallas, E., Uibo, O., Talvik, T. (1999). Lapse uurimise põhitõed. I. Tartu Ülikooli Lastekliinik. Tartu: AS Atlex. Kantero, L. R., Levo, H., Österlund, K. (2005). Lasten sairaanhoito. WSOY Porvoo. Korppi, M., Kröger, L., Rantala, H. (toim.) (2011). Lastehaiguste valvearsti käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Kunnamo, I. (1999). Haige lapse ravimine. Raamatus: Raivio, K., Siimes, M., A. (toim.)
Fuhrman, B. P., Zimmerman, J. 2006. Pediatric Critical Care. Mosby Elsevier, 487 Goldsmith, J. P., Karotkin, E. H. 2003. Assisted Ventilation of the Neonate. Philadelphia: Elsevier Inc., 116-120 Gregory, G. A.(toim.) 1994. Pediatric Anaesthesia. New York: Churchill Livingstone, 837-846 Grünberg, H.(toim.) 2008. Valvearsti teatmik: Lastekliinik. Tartu, 20 Howard, F. (1994). Endotracheal suctioning and the neonate. Pediatric Nursing, 6(7): 1417. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. 2003. Õendusoskused. Tallinn: AS Medicina, 352- 355 Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. 1997. Õenduse käsiraamat. Tallinn: Medicina, 59- 61 Jaanson, T. 2001. Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Tartu. Jirapaet, V. & Jirapaet, K. (2000). Comparisons of tympanic membrane, abdominal skin, axillary and rectal temperature measurements in term and preterm neonates. Nursing and Health Science, 2: 1-8. Jongerden, I. P., Rovers, M. M., Grypdonck, M. H
nähti langenud ingleid ja nende kosmilises asupaigas kohta, kuhu nad ülevalt olid langenud. Olles taevast minema kihutatud, püüdvat nad nüüd inimesi eksitada, kõike selleks, et olla austatud nagu jumalad. Varakristlik aeg oli umbes 30. aasta pKr kuni 150. aastani pKr. 38. Nimeta suundumusi kummituste uurimisel. Too esile neid suundusi esindavaid autoreid ja uurimusi. Filoloogiline/tüpoloogiline suund REIDAR TH. CHRISTIANSEN "The Migratory Legends", M. JAUHIAINEN "The Type and Motif Index of Finnish Belief Legends and Memorates", BENGT AF. KLINTBERG "The Types of the Swedish Folk Legend" Ühiskondlik/rühmakeskne O. DAVIES "The Haunted. A Social History of Ghosts", G. BENNETT "Alas, Poor Ghost! Traditions of Belief in Story and Discourse", A. F. GORDON "Ghostly Matters" Ajalooline JEAN-CLAUDE SCHMITT "Ghosts in the Middle Ages", S. McCorristine "Spectres of the Self", R. C
ning sama autori kriitiline essee teadustööst ja publitseerimisest väikeses kultuuriruumis (2004a). Eesti kui väike riik euroopa perifeerias, keda nähakse kui endist Nõukogude liidu maad. Seetõttu on eesti teadusruum piiratud ja geograafiakoolkondade väljakujunemiseks on olnud vähe aega. Eesti geograafiat on mõjutanud nii soome geograafia kui skandinaavia kultuuriruum kuulumine. Oma panuse on andnud soome teadlased, kes on tartus töötanud (granö, jauhiainen). Granö pani aluse maastikugeograafiale ja kodu- uurimisele. Jauhiainen, kes keskendus linna-ja regionnalgeograafiale. Ajalooliselt on eesti akadeemiline traditsioon suuresti mõjutatud Saksa kultuuriruumist. Siiski on geograafias uurimused tänapäeval valdavalt inglise keeles eestis. Nõukogude liidu valitsus perioodil jäi teadus riigi kontrolli alla. Seetõttu paljud uurimused avaldati populaarteaduslikes ajakirjades eesti siseselt. Tänaseni ilmub eesti geograafia seltsi aastaraamat
klassile. A. Kont T. Rummo. Tln.: Raamatutrükikoda 1999. Avita- 242 lk (7) · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia nr 4 (ENE 4) Tln.: Valgus, 1989.-704 lk. (23) · Eesti Entsüklopeedia nr 5 (EE 5) Tln.: Valgus, 1990.-704 lk. (34) · Geograafia Maa ja ilm 8. klassile. T. Rummo. 30 Tln.: Jna sta Publishers & Printers Ltd. 1998. Avita- 156 lk (17) · Loodus- ja inimgeograafia põhikoolile III osa. J. Jauhiainen A. Kont Tln.: Raamatutrükikoda 2003. Avita- 242 lk (18) · Eesti Entsüklopeedia nr 10 (EE 10) Tln.: Raamatutrükikoda Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998- 704 lk (29) · Eesti Entsüklopeedia nr 6 Tln.: Valgus, 1992- 704 lk (31) · Eesti Entsüklopeedia nr 9 (EE 9) Tln.: Raamatutrükikoda Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996- 704 lk (12) · Maateadus 7. klassile Maailm ja inimene I osa J. Jõgi, T. Kokovkin, A. Kull, M. Milder, E. Sillam. Tln.: Raamatutrükikoda 1992
International Relations Perspective. Geopolitics 3, 1, pp. 53-67 - Medvedev, Sergei 1999. Across the Line: Borders in Post-Westphalian Landscapes, in H. Eskelinen, I. Liikanen and J. Oksa Curtains of Iron and Gold. Ashgate Publishers, pp. 43-56 - Paasi, Anssi 1998. Boundaries as Social Processes: Territoriality in the World Flows. Geopolitics 3, 1, pp. 69-87 - Ó Tuathail, Gearoid 2000. Borderless Worlds? Problematizing Discourses of Deterritorialization. Geopolitics 4. 2. (forthcoming) - Jauhiainen, Jussi 1999. A Geopolitical View of the Baltic Sea Region, in H. Haukkala (ed) Dynamic Aspects of the Northern Dimension. Jean Monnet Unit, University of Turku, pp. 47-68 - Rygel, Kim 1998. Stabilizing Borders. The Geopolitics of National Identity Construction in Turkey, in G. Ó Tuathail and S. Dalby (eds) Rethinking Geopolitics. Routledge, pp. 106-130 - Häkli, Jouni 1998. Manufacturing Provinces: Theorizing the Encounters Between Governemntal and Popular ‘Geographs’ in Finland. in G
Hiironen, K. (2001). Lapse ettevalmistamine proovi võtmiseks ja protseduuriks. Raamatus: Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (toim.). Õe käsiraamat. AS Medicina. Hockenberry, M., J. & Barrera, P. (2007). Communication and Physical and Developmental Assesment of the Child. Raamatus: Hockenberry, M., J. & Wilson, D. (Ed.). Wong´s Nursing Care of Infants and Children. 8 th Edition. Mosby Elsevier, lk.173-177. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (koostaja). (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Medicina, lk.122-129. Jokinen, E. (1999). Südame ja veresoonkonna haigused. Raamatus: Raivio, K. & Siimens, M. A. (toim.). Lastehaigused. Tallinn: AS Medicina, lk.327-339. Kallas, E., Uibo, O., Talvik, T. (1999). Lapse uurimise põhitõed. I. Tartu Ülikooli Lastekliinik. Tartu: AS Atlex. Kaljusaar, H. (2007). Hüpertensiooni diagnoos, ravi alustamise ajastus ja prognoos. Lege Artis, Vol. 12, 9–11. Kantero, L. R
annaabi.ee 
