ÖKOLOOGIA Ökoloogilised faktorid- aine, energia ja info voog, mis mõjutab organisme. Faktorökoloogia Jaotusviisid: · Abiootilised/ abiootilised. Abiootilised on eluta keskkonna tegurid. Biootilised teiste organismide otsene või kaudne mõju. · Perioodilised/ aperioodilised. Perioodilised on näiteks öö ja päeva vaheldumine, tõus ja mõõn, aastaajad. Aperioodilised näiteks looduskatastroofid. · Keemilised/ füüsikalised/ bioloogilised/ (sotsiaalsed). Keemilised näiteks mulla elementaarkoostis (pH jne), füüsikalised: raskusjõud, UV-kiirgus
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et
Ühekromatiidiline kromosoom Ühekromatiidilises kromosoomis on 1 DNA molekul. Kollane on tsentromeer ehk esmane soonis. Mustad on kromosoomi haarad (õlad), punane on telomeer. Kahekromatiidiline kromosoom Tema koostises on 2 identset DNA molekuli, need kromosoomid tek enne raku jagunemist, raku jagunemisel lahknevad kaheks ühekromatiidiliseks kromosoomiks. Kromosoomide jaotusviisid: I 1. Autosoomid - eri soopooltel, ehituselt, arvult ja kujult sarnased. Inimesel on neid 44 ehk 22 paari. 2. Sugukromosoomid - eri soopooltel ehituselt, kujult ja arvult erinevad. Nt XX/XY; ZZ/ZW; XX/X Sugukromosoomid on kõikides rakkudes! II 1. Homoloogilised kromosoomid - kromosoomide paar, millest 1 on saadud ühelt vanemalt ja teine teiselt ja milles tunnuseid määravate geenide järjestus on sama. Kromosoomistikuna mõistetakse liigiomast kromosoomide arvu rakkudes
Kantserogeen - põhjustab halvaloomuliste kasvajate teket Supermutageen - mutageen, mis juba väga väikestes kogustes 100% tõenäosusega põhjustab mutatsioone - puutume kokku - sõjanduses kasutatavate mürkkemikaalid. Mutatsioonid. Geenmutatsioonid - punktmutatsioonid - muutused, mis haaravad DNAs kas ühte nukleotiidi või nukleotiidipaari. 4 tüüpi. 1. Nukleotiidipaari väljalangemine 2. Kahekordistumine 3. Asendumine 4. Ümberpaiknemine Jaotusviisid I 1. dominantsed - üldjuhul alati avaldub tunnusena 2. retsessiivsed - avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel Retsessiivse mutatsiooni korral kaob vastav valk, mida alleel määrab. II 1. normaalne alleel 2. mutantne alleel III 1. generatiivsed - mutatsioon toimub sugurakkudes 2. somaatilised - mutatsioon toimub keharakkudes Eelistatult päranduvad generatiivsed, somaatilised vegetatiivse paljunemise juhul IV 1
Päranduvad tunnuse muutumise piirid, mille ulatuses tunnus võib muutuda. - Tunnuse muutuse piire nimetatakse reaktsiooninormiks. Nt kehamassi muutuse piirid ühel isendil läbi eluea sünnikaal kuni eluea suurim kaal ; ühelt puult võetud lehtede pikkuse varieeruvus kõige lühem ja kõige pikem leht. - Variatsioonirida tunnuse muutumise määra arvsuuruste graafiline väljund ühel isendil. Nt kehatemperatuur, vererõhk, Tunnusete jaotusviisid: 1. Tunnuse muutlikkuse määr a) eluea jooksul muutumatud tunnused. 1. Inimesel: vererühmad, silmapõhja muster, sõrmejäljed 2. Lehmal: sugu, silmade asukoht, immuunsusbakterid veres b) väheses ulatuses muutuvad tunnused neid määrab väike osa geene 1. Inimese juustel: valguline koostis, juuste diameeter 2. lehmadel piimal: biokeemiline koostis (valgu-, rasva- ja laktoosisisaldus.
Mittepärilik muutlikkus on määratud: keskkonna tingimuste ja organismi genotüübi poolt. Modifikatsiooniline muutlikkus põhineb teatud piires organismi omaduste muutumisel teatud piires. Konkreetsed tunnused ei pärandu. Ühe tunnuse muutlikkuse määra nimetatakse reaktsiooninormiks. Reaktsiooninormi graafilist väljundit nimetatakse variatsioonireaks. Klassikaline valim annab sellise reegli, et kõige rohkem on keskmiste tunnustega isendeid. Tunnuste jaotusviisid: 1) laiaspiiris muutuvad. 2) Kitsas piiris muutuvad. 3) Muutumatud. Laiaspiiris muutuvad tunnsed inimesel on juustevärvus. Võib olla loomulik või kunstlik. Kehakaal, kasv. Kitsas piiris muutuvad tunnused juuksekarva läbimõõt, vere pH, vererühm, sõrmejälg, silma võrkkesta muster. Põllumajanduslikud loomad: lehmad laias piiris muutuv tunnus aastane väljalüps (+/- 3 000 kg). Piima biokeemilsid näidud muutuvad väikeses piiris.
annaabi.ee 
