Jaam alustas tööd 17. aprillil 1924. aastal. Paisurinde tüüpi jaama ehitiste kompleksi kuulusid pais, jaamahoone, liigveelask, kalatrepp ja ülevoolupais koos voolurahustiga. Kalatrepp liitus 40 m pikkuse ülevoolupaisuga. Paisu kogupikkuseks oli 170 m ning kõrgus jõe põhjast 11,8 m. Kalatrepp kujutas endast raudbetoonist renni, kuhu kalade rände ajaks paigutati puidust pikivahesein ja ristvahesein. Jaamakompleks koosnes 20 m pikkusest veehaardest, masinasaalist, jaotusseadmetest ja veealusest osast. Masinasaali seati üles kolm Francis Zwillings Turbinen turbiini. (Turbiinid on kompaktsed mittereguleeritavate labadega nn. propellerturbiinid.) Generaatorid pärinesid firmalt AEG, 5 igaüks võimsusega 435 kW ning pöörete arvuga 375 minutis. Generaatorid andsid vahelduvvoolu, mis juhiti Tallinna Põhja Paberi ja Puupapivabrikusse. Esimesel tööaastal
madalpingetoiteliinidest ja tarbijasisesest madalpingevrgust. Alajaamaks nimetatakse elektriseadet vi ehitist pinge, sageduse, voolu liigi vms. muundamiseks ja elektrienergia vi elektriliste infokanalite jaotamiseks. Muundamise mooduse jrgi jagunevad alajaamad: - trafoalajaamad - invertoralajaamad - vimendusalajaamad Meie uurime trafoalajaamu, mis koosnevad peamiselt trafodest ja lem- ja alampinge jaotusseadmetest. Alajaamu nimetatakse tarbijakompleksi jrgi rajooni-, tehase-, tsehhi-, linna-, maa- alajaamadeks. Elektriraudtee, trolli, trammi kontaktvrku toitvaid alajaamu nimetatakse veoalajaamadeks. Elektrivrk on seadmete, rajatiste kompleks elektrienergia edastamiseks ja jaotamiseks. Ta koosneb elektriliinidest, alajaamadest ja jaotuspunktidest. Elektrivrgu oluline parameeter on nimipinge. Eristatakse: madalpingevrke vahelduvvoolude nimipingetega 230/400V ja 400/690V (vanasti ka
Kaitse peab kindlalt rakenduma sisselülitamisel katkestatud faasijuhtmega (seisva mootori korral). Pöörleva rootori korral peab kaitse rakenduma, kui koormus on umbes 60% nimikoormusest. 4. VALGUSTUSSEADMED Igal aastal kulutatakse valgustusele ca 12% kogu toodetavast elektrienergiast. Territooriumi ja mitmesuguste ruumide, hoonete ning ehitiste valgustamiseks ette nähtud seadmeid nimetatakse elektrivalgustussead- meteks. Elektrivalgustusseade koosneb jaotusseadmetest, mitmesugus- test elektriaparaatidest, magistraal- ja rühmaelektrivõrkudest, valgustus- vahendeist koos valgusallikaga, samuti armatuurist, s.o. kinnitus-, hoide- ja kaitsekonstruktsioonidest. Elektrivalgustusseadme põhiosaks on valgusallikas lamp. Valgus allikate õigel ja ratsionaalsel paigutamisel ning elektrijuhtmestiku ja valgustite kvaliteetsel montaazil on suur rahvamajanduslik tähtsus, sest see võimaldab parandada töötingimusi ja tõsta tööviljakust, vähendada
annaabi.ee 
