Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks ning mida ei ole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga, kuna igaühel on oma kindel ülesanne taimes. Väetamise seisukohalt pakuvad huvi eeskätt need elemendid, milledest sageli tuleb puudu, et tagada taimede normaalset kasvu ning arengut ja mida tuleb väetistega mulda juurde anda. Taimes on olulisemad 16 keemilist elementi. Taimetoiteelementide jaotusprintsiibid: 1. Toiteelementide kvantitatiivsest vajadusest lähtudes jaotatakse neid järgmiselt: a) makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S; b) poolmikroelemendid- Fe, Mn, (Si, Al); c) mikroelemendid – B, Cu, Mo, Zn, Co (Na, Cl); d) ultraelemendid – Sr, Cd, Cs, Rb. Väetamise seisukohalt on N, P, K esmajärgulised ja Ca, Mg ja S teisejärgulised makroelemendid. 2. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel jaotatakse toiteelemente järgmiselt:
(ühiskonna, sh palgatööjõu taastootmist) võimaldavat palgataset ja üldist kooliharidust mitte (kristlikust) ligimesearmastusest, vaid hoopis ratsionaalsetest ühiskonnakesksetest põhjendustest lähtudes. Palgatööjõud pidi suutma ennast (laiendatult) taastoota, muidu varisenuks ju kogu (kapitalistlik) süsteem varem või hiljem kokku. Põhimõtteliselt on ühiskonnas võimalikud järgmised jaotusprintsiibid: võrdselt; vastavalt vajadustele; vastavalt võimalustele; vastavalt teenetele või saavutustele; vastavalt otsesele panusele; vastavalt jõupingutustele. Sotsiaalsete suhete seisukohast vaadatuna on ühiskonna kaks peamist institutsiooni: turg; riik. Majanduse põhiinstitutsioonidena vaadeldakse aga järgnevat kolme:
annaabi.ee 
