Vt lisaks: Ivari Horm, Ettekande koostamine. Kas kasutada slaidiesitlust? Uuri, kas see on aines kohustuslik. Mõtle ka sellele, kuivõrd suudad ise jälgida ettekannet, kus näitlikke abimaterjale pole? Võib öelda, et tänapäeva kuulajad on esitlustega juba harjunud, sestap tulevad slaidid kasuks. Vt slaidiesitluse koostamise põhimõtteid avaliku esinemise kodulehel. Slaididele lisaks või nende asemel võib kasutada jaotusmaterjale (nn hand-out). See on eriti abistav, kui plaanid ettekandes mõnda tekstilõiku süvitsi analüüsida või tahad, et publik Sinuga koos analüüsiks. Vt ingliskeelset lühikest soovituslikku kokkuvõtet jaotusmaterjalide kohta.
kvaliteet), samuti eristavus (kõik tahavad olla turvalised, kvaliteetsed, kindlad). Kanalite valik: peab vaatama, et iseendale vastu ei räägi. Et sõnum ja vorm oleks ühtne (igas kanalis sama sõnum). Erinevad kanalid on näiteks: - klassikaline meediareklaam (trükireklaam; ajalehereklaam, ajakirjad; välireklaam; ringhäälingureklaam raadio ja tele) - müügi edendamine (materjalid jm, mis anname kliendile; sageli levitavad jaotusmaterjale ka partnerid, nt laenuhaldurid) - avalike suhete korraldamine (jõuab nende inimesteni, kes reklaame ei loe) - isiklik suhtlus - otseturundus - osalemine messidel ja näitustel - sündmusturundus - multimeediakommunikatsioonid; sotsiaalmeedia (FB, blogid, Youtube, foorumid) - muud turunduskommunikatsioonikanalid, nt sponsorlus (pigem brändi kui objekti keskne) Tuleb teha mõistlik valik, kõiki kanaleid ei pea kasutama. Kuid need, mida kasutada, peaks
kuulata. Oluline on õppematerjali seotus igapäevaste olukordadega. Mõtted paneb liikuma, kui õpetaja kasutab tunnis lüümikuid, jooniseid või esitab lihtsustatud mudeleid ja illustreerib juttu näidetega. Õpetamismeetodina on efektiivsed õppekäigud. Meeldib teistega suhelda, nn ,,kogemusi vahetada". Õppevahendina eelistate kasutada töövihikuid või "täida lüngad" stiilis jaotusmaterjale. Õppijana peate rohkem tähelepanu pöörama: nähtuste vaatlemisele erinevatest vaatenurkadest; teiste kogemuse tundma õppimisele läbi lugemise; nähtuste sisemise loogika mõistmisele; kirjalikule eneseväljendamisele; probleemidele teooriatest lähtuvalt lahenduste leidmisele; esinemisoskuste arendamisele; alustatud tegevuse lõpule viimisele; julgusele uusi oskusi proovida ja harjutada; keskendumusele, et asjad lõpuni teha.
annaabi.ee 
