laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng.) II etapp 1980-1990. Arenev integratsioon(Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid:Tarbijate nõudluse muutused;Ringluskulude surve tootmiskuludele;Arvutustehnika areng;) III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon(Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis-ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna.) 9) Mis on logistikastrateegia eesmärgid? a)Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess.b)Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale konkurentsieelise. c)Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe); 10) Millised on logistilised tegevused? Nõudluse prognoos; Turu-uuring; Hankimine; Ostmine; Tootmine;
Arenev integratsioon Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: Tarbijate nõudluse muutused; Ringluskulude surve tootmiskuludele; Arvutustehnika areng; Muutused varude formeerumise strateegias; Militaarkogemuste mõju. III etapp 19902000. Täielik integratsioon Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke, tootmisja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist. Ärilogistika Tarneahela integreerimist täielikuks tarneahelaks nimetatakse ärilogistikaks (Business Logistics). Märksõnadeks on tarneahela integreerimine ja äriplaan, majanduslik efektiivsus, investeeringute
II ETAPP 1980-1990. ARENEVINTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON •Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis-ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Tootmislogistika võtmeküsimus Tootmislogistika võtmeküsimuseks on tootmisprotsesside humaniseerimine ja õige inimese paigutamine õigele töökohale. Mitu % ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikide firmades tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Nimetus Aeg% Kulud % Tootmine 2 8 Transport 5 32 Ladustamine 93 60 Kokku 100 100
infrastruktuuri (teed, terminalid, tarbijakesksele komplekssele firmasid. sadamad, raudtee-, lennu- ja logistikale, kus hanke-, tootmis-ja 4. Aastad 2000-2020 4PL ( Fourt Part autobussijaamad) rajamise ja jaotuslogistikat käsitletakse Logistics) ehk logistiline integratsioon. käigushoidmisega, integreerituna. Ettevõte ostab sisse kõik transpordimaksude ja -lõivude
ARENEV INTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON •Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis-ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. •Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist. TARNEAHELA TIPP TARNEAHELA TIPP LOGISTILISED TEGEVUSED Nõudluse prognoos; Turu-uuring; Hankimine; Ostmine; Tootmine; Tellimuste käsitlemine; Transport; Ladustamine; Materjalide käsitlemine (sisetransport); Jaotus; Infovahetus; Klienditeenindus; Tagastuslogistika (korje). LOGISTIKASTRATEEGIA
eripärade parem tundmine. 13. Jaotuslogistika ülesanded ja põhitegevused Jaotuslogistika ülesanne on juhtida mitmeid logistika osategevusi pärast toote valmimist selle jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või lõpptarbijani. Osategevused: ladustamine, pakkimine, vedu, toodete käitlemine, info töötlemine, sihtturu jaoks ettevalmistamine, nõudluse prognoosimine. Jaotuskanali valimine, jaotuse ulatuse kindlaksmääramine, jaotuskanali strateegia valimine ja juhtimine. 14. Jaotuslogistikat mõjutavad tegurid Transpordikulud, ladustamiskulud, kaubavarude suurus(kaupadesse investeeritud raha), teenindustase tarbija suurus(kaupade kättesaadavus-kogus ja sortiment), kaupade riknemine, moraalne vananemine 15. Tootja valikuvõimalused jaotuskanali määramisel, valikut mõjutavad tegurid Valikud: kas tegelda ise jaotuse e. müügiga lõpptarbijale; teostada müüki läbi erinevate vahendajate; kasutada mõlemat kanalit. Tegurid: ostude sagedus ja kogus; tootmiskulude ja
Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: tarbijate nõudluse muutused, ringluskulude surve tootmiskuludele, arvutustehnika areng, muutused varude formeerumise strateegias, militaarkogemuste mõju. Logistilise tarneahela III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon. Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis- ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist. 6. Millised on logistilised tegevused? Logistilised tegevused on: nõudluse prognoos; turu-uuring; hankimine; ostmine; tootmine; tellimuste käsitlemine; transport; ladustamine; materjalide käsitlemine (sisetransport); jaotus; infovahetus; klienditeenindus; tagastuslogistika (korje). 7
Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: tarbijate nõudluse muutused, ringluskulude surve tootmiskuludele, arvutustehnika areng, muutused varude formeerumise strateegias, militaarkogemuste mõju. Logistilise tarneahela III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon. Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis- ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist. 6. Millised on logistilised tegevused? Logistilised tegevused on: nõudluse prognoos; turu-uuring; hankimine; ostmine; tootmine; tellimuste käsitlemine; transport; ladustamine; materjalide käsitlemine (sisetransport); jaotus; infovahetus; klienditeenindus; tagastuslogistika (korje). 7
Suured jaeketid arendasid välja omaenda jaotussüsteemid, mis põhinesid esialgu regionaalsetel või kohalike,1 jaotuskeskustel, kust kauplusi varustati. 1980-ndad. Tänu kulude kasvule ja jaotuskulude tegeliku suuruse teadvustamisele kasvab järsult jaotuslogistika tähtsus ja professionaalsus. Jaotuslogistikas praktiseeritakse pikaajalist1980-ndate lõpp / 90-ndate algus. Tänu IT arengule hakkavad organisatsioonid integreerima oma sisenevaid ja väljuvaid materiaalseid vooge, ehk hanke ja jaotuslogistikat, parendamaks klienditeenindust ja vähendamaks kulusid. Sellise uudse kontseptsiooni kohta tuleb inglisekeelses juhtimisterminoloogias kasutusele termin LOGISTICS, e. logistika. Varemkasutati jaotussfääri keskset terminit PHYSICAL DISTRIBUTION e. füüsiline jaotus. IT süsteemide ja kommunikatsioonide küre areng. 1990-ndad. Logistiliste funktsioonide integreerimisprotsess jätkub. Enam ei integreerita logistilisi
pooltoodete ja tootekomponentide otsimise-leidmise ja ostmisega õigel ajal, õiges kohas ja minimaalsete kulutustega. Hankelogistika juhtimise kvaliteet mõjutab otseselt firma klienditeeninduse taset, konkurentsivõimet, kauba realiseerimist ja kasumit. Viimase tähtsus on oluliselt kasvanud viimasel kümnendil seoses konkurentsi teravnemisega ja turuorientatsiooni laienemisega. Logistika geneesi algperioodil mõeldi logistika all enamasti jaotuslogistikat. Tänapäeval käsitletakse viimast integreerituna hankelogistikaga. Hanke- ja jaotuslogistika on olemuselt sarnased, hõlmates enamasti samu logistilisi tegevusi. Nende peamisi erinevusi täheldatakse teisaldatavate materjalide hindades ja kuludes ( hankelogistikas madalamad ) ning seotuses lõpptarbijaga (materjalivood on hankelogistikas seotud lõpptarbijaga kaudsemalt, jaotuslogistikas otsesemalt.) Hankelogistika ülesanded on
annaabi.ee 
