Flag question Küsimuse tekst Vererõhk oleneb... Vali üks või enam: a. südame minutimahust b. diarröast c. vere mahust vereringes d. vere viskoossusest e. veresoonte takistusest Küsimus 8 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 1,00'st Flag question Küsimuse tekst Veresooned jaotatakse funktsiooni järgi... Vali üks või enam: a. ventrikuloperitoneaalse kõrvalühendusega veresooned b. jaotusfunktsiooniga veresooned c. takistusfunktsiooniga veresooned d. mesokavaalse kõrvalühendusega veresooned e. splenorenaalse kõrvalühendusega veresooned f. vahetusfunktsiooniga veresooned g. kogumisfunktsiooniga veresooned h. kõrvalühendusfunktsiooniga veresooned i. mahtuvusfunktsiooniga veresooned j. summutusfunktsiooniga veresooned k. elastsusfunktsiooniga veresooned Küsimus 9 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 1,00'st
Paneb tunnuse – mis liiki tuunuseks on tegu? ARVESTUSEL Tunnuste põhitüübid: kvantitatiivsed – pidevad ja diskreetsed, kalitatiivsed – järjestustunnus ja nominaalsed. Statisika – kirjaldav (ütleb või täidab midagi) või järeldav (kas on pikem või ei ole, analüüsiv). Tunnuse jaotuse mudelid: Juhusliku valimi jaotus hakkab suure valimi korral sarnanema populatsiooni jaotusega. Kui populatsiooni jaotusena esitatkse valimi jaotus, siis on tegemist empiirilise jaotusfunktsiooniga (tõenäosusfunktsiooniga). Kui jaotust iseloomustava mudelini jõutakse läbi teoreetilise arutelu, siis on tegu teoreetilise jaotusfunktsioniga. Normaaljaotus: kõige sagedamini kasutust leidev jaotus. Normaaljaotusega valimis paiknevad väärtused kõige tõenäolisemalt keskväärtuse lähedal ning väärtuste esinemissagedus väheneb ühtlaselt keksväärtusest kaugemates intervallides. Jaotusfunktisoon on keskmise ümber sümmeetriline
∑ ( )
= + ∑ = +
D(X) = E(X ) – E(X) = λ + λ – λ = λ
2 2 2 2
15. Jaotusfunktsiooni ja tihedusfuntsiooni vahelised seosed
Funktsiooni f(x) nimetatakse juhusliku suuruse X tihedusfunktsiooniks, kui f(X) = F’(X). Seega F(X) = ∫ ( )
Olgu X pidev juhuslik suurus jaotusfunktsiooniga F(X). Leiame tõenäosuse, et see juhuslik suurus satuks vahemikku
(x, x+∆x): P(x
Selle tõestuseks
jagame vaadeldavad arvuvahemikud sündmustega: A, et X≤a; B, et a
k=0 k! k=0
D(X) = E(X ) – E(X) = λ + λ – λ = λ
2 2 2 2
14. Jaotusfunktsiooni ja tihedusfuntsiooni vahelised seosed
Funktsiooni f nimetatakse juhusliku suuruse X tihedusfunktsiooniks, kui f(X)
X
= F’(X). Seega F(X) = ∫ f ( t ) dt
−∞
Olgu X pidev juhuslik suurus jaotusfunktsiooniga F(X). Leiame tõenäosuse, et
see juhuslik suurus satuks vahemikku (x, x+∆x): P(x
annaabi.ee 
