Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut
Trafod võivad alajaamas ka puududa. Sel juhul on tegemist lülitusalajaamaga. Kasutatakse ka
mõistet lülituspunkt, mille ülesandeks on jaotusvõrgu fiidrite lahutamine või ümberlülitamine.
Releekaitse seondub võimsuslülititega, mis asuvad vaid suurtes alajaamades.
Alajaamu liigitatakse otstarbe, konstruktsiooni (sh isolatsiooni) ja muude tunnuste järgi.
Otstarbest sõltuvalt võib jaotusvõrgus vaadelda toite-, vahe- ja jaotusalajaamu, täiendava
liigitusena ka haru- ja tupikalajaamu.
Toitealajaamade, mida nimetatakse ka piirkonnaalajaamadeks, kaudu varustatakse jaotusvõrku
elektrienergiaga. Need alajaamad seovad niisiis jaotus- ja põhivõrku. Eestis on toitealajaamade
ülempingeks peaaegu eranditult 110 kV, alampingeks enamasti 6, 10 ja 35 kV, aga ka 15 ja 20 kV.
Jaotusalajaamad varustavad elektriga tarbijaid enamasti madalpingel 0,4 kV. Tööstusettevõtteid
toidetakse ka keskpingel.
annaabi.ee 
