Eurosüsteem kohustab ka kõigil keskpankadel hoidma kohustuslikke reserve, mille eesmärkideks on stabiliseerida intressimäärasid ning suurendada struktuurilist likviidsuspuudujääki. Kui mehhanismi toimimine on düsfunktsionaalsete turusegmentide tõttu häiritud ja EKP intressimääradega antavad signaalid ei jõua võrdselt kõigisse euroala riikidesse, võib EKP võtta sekkumismeetmeid: · Fikseeritud intressimääraga jaotamispiiranguta likviidsuse pakkumine · Kõlblike tagatisvarade nimekirja laiendamine · Pikemaajaline likviidsuse pakkumine · Likviidsuse pakkumine välisvaluutas · Võlakirjade otseostud · 2007.aastal kui süvenesid pinged maailma finantsurgudel võeti kasutusele erinevaid kriisimeetmeid, et tagada eurosüsteemi keskpankadele paremad tingimused. Algselt suurendati euroalal likviidsust ja hakati teostama iganädalasi refinantseerimisoperatsioone
pikaajalised) refinantseerimisoperatsioonid, regulaarsed (iganädalased, igakuised) PÜSIVÕIMALUSED - Hoiustamise püsivõimalus, laenamise püsivõimalus KOHUSTUSLIK RESERV - Keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina keskpangas (kuni kaheaastastest tähtajalistest kohustustest kantakse reservi 1%) Erakorralised meetmed REFINANTSEERIMISTINGIMUSTE LEEVENDAMINE – Jaotamispiiranguta ja fikseeritud intressimääraga laenurežiim, refinantseerimisoperatsioonide tähtaegade pikendamine, valuutavahetuslepingud juhtivate keskpankadega STRESSIS OLEVATE RIIGIVÕLATURGUDE TOETAMINE – Väärtpaberituruprogramm, rahapoliitiliste otsetehingute programm 14. Eesti Panga ülesanded: 1) osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises
annaabi.ee 
