Üldine teatriajalugu I sügis
liikmest ning jagunes kaheks (mõnikord omavahel vaenutsevaks) poolkooriks. Komöödia tüüpiline
ülesehitus oli järgmine:
· proloog kangelane esitas oma fantastilise projekti
· parodos (sisseastumine) koor ilmus orkestrale
· agoon näidendi peategelaste sõnasõda
· parabaas (anapest) koori tähtsaim partii, mis kanti ette komöödia keskel
· eksodos
Parabaasi ja eksodose vaheline osa sisaldas harilikult olustikulise iseloomuga episoodilisi jantlikke
stseene.
Kreeka tragöödia tegeles alati globaalsete seaduspärasustega. Euripides hülgas selle seaduspära
inimesi ja jumalaid juhtis tema puhul pime kirg ehk juhus. Seal, kus astub mängu juhus algab
komöödia. Juhus on komöödia seaduspära, ja jumalatelt inimestele liikumine (jumalate sarnanemine
inimestele). Komöödia võis esineda ka traagilises vormis. Õudus seisnes olemise ebaloogilisuses,
mitte veristes tapatöödes