pikkade arvutulpade kokkulöömisel. Blaise otsis abi arvutuste automatiseerimisest ja leiutas 1642 esimese mehaanilise arvutusmasina, millele kulutas viis aastat 1640&ndash1645. Aastal 1646 asus Pascal tegelema vaakumieksperimentidega ja pani järgnevate aastate tööga aluse hüdrostaatikale. Tühjust uurides sattus ta vastuollu keskaegse dogmaga looduse tühjusekartusest ja pahandas sellega jesuiidid jesuiite. Umbes samal ajal omandas Pascal jansenism jansenistlikud vaated. Arstide soovitusi järgides püüdis Pascal 1647. aasta paiku viletsa tervise huvides uurimistöödes vahet pidada ning harrastada "eakohasemaid" eluviise Pariisis. Järjekindlast puhkusest midagi välja ei tulnud, kuid mitmesugused hasartmängud, millega Pascal sel perioodil tegeleda olevat proovinud, äratasid temas huvi tõenäosusteooria vastu. Teistel andmetel süstis Pascali huvi hasartmängude teooria vastu alles Roannez' hertsogi majas kohatud "praktik" ''chevalier'' de Méré.
Vahepealsed saavutused Pascali isa vajas oma töös abi pikkade arvutustulpade kukkulöömisel, seetõttu ei saanud Pascal kirjutada uurimust matemaatikast. Elu lihtsustamiseks leiutas ta aastal 1642 esimese mehaanilise arvutusmasina. Aastal 1646 asus Pascal tegelema vaakumieksperimentidega ja pani järgnevate aastate tööga aluse hüdrostaatikale. Tühjust uurides sattus ta vastuollu keskaegse dogmaga looduse tühjusekartusest ja pahandas sellega jesuiite. Umbes samal ajal omandas Pascal jansenistlikud vaated. Arstide soovitusi järgides püüdis Pascal 1647. aasta paiku viletsa tervise huvides uurimistöödes vahet pidada ning harrastada "eakohasemaid" eluviise Pariisis. Järjekindlast puhkusest midagi välja ei tulnud, kuid hasartmängudega tegeledes äratas temas huvi tõenäosusteooriad. 1650. aastal jättis Pascal katki oma matemaatika- ja füüsikauuringud, mis selleks ajaks olid andnud mõnegi nimetamisväärse tulemuse, ja pühendus religioonile. 1651. aastal suri Pascali isa, 1652
Oli dramaatik, kelle loomingus klassitsistlik tragöödia saavutas küpsuse. Tema teosed ei ole enam nii pateetilised nagu Corneille omad, Racine'i tegelased intrigeerivad armastuse nimel ja neid juhib kõikvõimas inimtahet väärav saatus. Racine pärines kodanlikust notariperekonnast. Ta jäi varajases nooruses orvuks ning kasvas Pariisi lähedal asuvas Port-Royali kloostris, kus omandas jansenistlikud usulised vaated, aga ka väga hea hariduse ning tänu oma õpetajatele hakkas hindama ja armastama antiikkultuuri. Ta jätkas oma õpinguid 165355 Beauvais' ja 1658 d'Harcourt'i kolledzis. Lõpetades kolledzi, hakkas Racine tegelema luulega ja koostas mitu suurepärast oodi(«Sur la convalescence du roi», 1663, «La renommée aux muses», 1664) , mis andsid talle võimaluse läheneda õukonnale. Tema
annaabi.ee 
