pandi Moskvast teele kuu aega peale rahuleppe ratifitseerimist Eesti Asutava Kogu poolt, Nõukogude Venemaa poolse raudtee lõppjaamas Jamburgis võtsid Eesti esindajad selle vastu 15. märtsil. Nende kullakoormate toomisest Eestisse näitus jutustabki. Endist rindelõiku ja vastset riigipiiri Narva taga hoidis aasta varem Pärnumaa kaitsepataljonist moodustatud Rahvaväe 9. polk. Neile andiski 1. diviisi ülem kindral Aleksander Tõnisson ülesandeks tuua 6,2 tonnine kullasaadetis Jamburgist esimesse külla, kuhu Eesti raudtee ulatus- Komarovkasse. Kulla toomiseks saadeti Tallinnast Komarovka külla kauba- ja reisivagunitest ning kullaveoks valitud trellitatud akendega vangivagunist koosnev erirong. Sellega sõitis kohale Eesti erikomisjon ehk ,,Kulla saatkond" rahaministri abi Tõnis Varese juhtimisel ja fotograafina üka vendadest Parikastest. Erikomisjoni kuulusid veel Krediitpanga direktor Artur Uibopuu, Tallinna Linnapanga direktor Harald Normak,
kõige kriitilisem periood. Eesti sõjavägi suutis kaks kuud kestnud Punaarmee pealetungi siiski tõrjuda. Aprillis hakkas Vene valgete Põhjakorpus tegema ettevalmistusi pealetungiks Petrogradile. Eesti väejuhatuse plaan nägi ette Põhjakorpuse toetamist, et viimase abil luua puhver Eesti ja Punaarmee vahele. Kindralmajor Laidoner andis 5. mail 1. diviisi ülemale korralduse toetada Põhjakorpust nii palju kui võimalik, eriti just Jamburgi suunal. 9. mail andis Laidoner korralduse tungida Jamburgist põhjas kuni Luuga jõeni. Ajutiselt allutati Balti pataljon Põhjakorpusele. Põhjakorpus alustas pealetungi 13. mail ja juuni alguseks oli nende käes suur osa Peterburi kubermangust. Põhjakorpuse edasitung kergendas ka Lõunarinde olukorda ja Eesti väed läksid pealetungile. 25. mail vallutati Pihkva, mis anti järgmisel päeval üle Vene valgetele. Landeswehri sõda 1919. aasta suveks oli sõjategevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus neljast Eesti diviisist kaks võitlesid Punaarmee vastu
mässu Pihkva kaudu Richard Punaarmee nooremohvitser Mobiliseeriti Tabati Aegviidus, Käär Kominterni Eesti lasti sõjaväekohtu sektsiooni käsutusse, otsusel maha saabus Tallinnasse mõni nädal enne mässu Jamburgist Otto Rästas Viibis illegaalselt Eestis Viibis illegaalselt Põgenes Venemaale 1920-1924 Eestis Artur Punaarmee ohvitser Saabus Eestisse Põgenes Venemaale Lombak Narva kaudu 28. novembril 1924 Erich Rudolf Vakmanni vend Viibis Eestis Lasti sõjaväekohtu
Eesti pool oli varustanud Põhjakorpust relvastusega. Nii hakati eestlaste-venelaste koostööna planeerima pealetungi Narva taha. Esmased eesmärgid üsna tagasihoidlikud. Taheti liigutada rinnet edasi vaid 20- 30 km kaugusele. Eesmärgiks minna järgmiste suurte teetõkete (jõgede) juurde. Tähtsaimaks sihtpunktiks oli Jamburg (praegune Kinigissepa). 13.05 algas PK pealetung ja osutus uskumatult edukaks. Jamburgini jõuti juba kolmandaks päevaks. Uusi plaane tehti käigu pealt ja mingi Jamburgist edasi. Krasnaja Gorka (Punamägi) enamlaste vastane mäss. Põhjakorpuse kiire edu on seletatav peamiselt enamlaste tegevusega. PA meeleolud jätsid soovida. Üks kütipolkudest ja Peipsi laevastiku divistonist ja suurem osa 7. polgust tulid üle PK poole. 49 11.11.2008 19.06.1919 PA läks Petrogradi all vastupealetungile. Valgeid hakati tasapisi tagasi tõrjuma
annaabi.ee 
