Üldine usundilugu
templi hävitamine 70 pkr.
7. Suur diasporaa (kr. k. 'laialipillutamine') ehk massiemigratsioon kuni Iisraeli riigi
rajamiseni 1948.
Kultuslugu
Kuni roomlaste vallutuseni oli Jeruusalemma tempel kultuskeskuseks, kus preestrid
toimetasid keerulisi riitusi ja ohverdamisi. Juutide vaimne juht ja kohtumõistja oli Jeruusalemma
templi ülempreester. Pärast 70 a pkr kadus templikultus ning rõhk asetus isiklikule vagadusele ja
jamalateenistusele sünagoogis (kr 'koosolekumaja'). Preestreid ei ole, rabi on eespalvetaja ja
õpetaja. Mõiste ,,juut" tekkis pärast 583 a ekr, olles seotud nii usu kui ka päritoluga. Juudiks
peetakse juuditari sünnitatud last ja judaismi pöördunud isikut.
Pühakiri
Juutide religiooni, kultuuri ja ajaloo alus Tanah, mida kristlased tunnevad Vana
Testamendina, on kirjutatud heebrea, osaliselt ka aramea keeles, kujunes pühakirjana välja 1. at
jooksul 2. sajandiks ekr ja kinnitati kaanoniks u 100 a