Algsest mõisa aegsest alleest (puudegrupist) on arvatavasti säilinud ainukesena suurte mõõtmetega harilik saar (tüve diameeter 1,3 m kõrgusel on 78 cm), kuid antud puul on latv murdunud ja võras on küllalt palju kuivi oksi ning ka tüvel suured koorevigastused. Reas kasvavad ülejäänud puud on mõõtmetelt võiksemad (diameetrid 1,3 m kõrgusel on vahemikus 26-60cm). See tinglik puuderida ääristab ka sealpoolset jalgteed, moodustades samas kõrval kasvava puudegrupiga jalutajatele ilusa visuaalse ja varjulise terviku on ka selle puudegrupi säilitamine oluline. Teises allee osas (peale alleed risti läbivat sõiduteed) kasvavad jalgteed pärnad, vahtrad ja saared. Allee on 2-realine, kohati 3-realine. Jalgteest paremal (põhjas) asetsebstaadion ja vasakul sõidutee-parkla. Pärnade mõõtmed on tähelepanu- väärsed, tüve diameter 1,3 m kõrgusel on vahemikus 60-124 cm. Allees kasvab ka nooremaid pärnasid, mis on arvatavasti vanemate pärnade järglased
Ta on vähe ideede maailmas olnud, ta on laisk ja õpetaja on olnud halb õpetaja. Kuidas ära tunda, kas inimese hing on tark või mitte (kuidas ära tunda tarka ja lolli inimest)? Rumala inimese hing on raskem ja maadligi, targa inimese hing on kergem, kuna ta on innukam lendlema. Aristoteles (384 322) oli väga laia silmaringiga, suur raamatukogu, tekstid on kirjutatud puht teaduskeeles ja võivad tunduda igavad. Tema koolkonda nimetatakse peripateetikute ehk jalutajatele koolkonnaks. Nüüd esimesena annab ta teaduste klassifikatsiooni: 1) teoreetiliselt füüsika (loodusteadus), matemaatika ja filosoofia; 2) praktilised teadused poliitika õpetab riiki juhtima, eetika õpetab kasvatama vooruslike kodanikke, teda peetakse ka loogika rajajaks, kuid loogikat omaette teaduseks veel ei peetud, see oli teiste teaduste töövahend. Tegeles süllogistikaga ehk järelduste tegemisega. Kui A=B ja B=C, siis A=C. 3)
kujundab (pargi)maastikke" oli Frederic Law Olmsted. Seda väljendit kasutasid nimelt enda kohta Olmsted ja tema kompanjon Vaux, kui nad oma pargiprojekti võistlusele saatsid. Pargiprojekt oli Central Park, New York (1858. a). Projekt võitis. Olmsted sai ilmselt inspiratsiooni Inglismaalt (Birkenhead Parc), kus ta palju ringi oli sõitnud. Central Park kujundati tollal Euroopas valitsevas maastikustiilis. Tiigid, murud, puudegrupid, looklevad teed. Eraldi rajad jalutajatele, ratsanikele ja teed kaarikutele. Selles kõiges polnud midagi uut. Uued olid Olmstedi sõnastatud põhimõtted planeerimisest. Pargi kujundus ei pea olema mitte lihtsalt dekoratsioon, vaid hoolikalt läbi mõeldud probleemide lahendus. Probleemide hulka kuulusid maa-ala ökoloogiline olukord ja selle tulevane kasutus. Lahendus pidi arvestama nii ökoloogilisi, sotsiaalseid kui esteetilisi vajadusi, millele tuli allutada tehnika- ja majandusküsimused
annaabi.ee 
