jagatud kahte gruppi. Üks rühm tegi terve hooaja vältel 1-3 korda nädalas umbes 20 minutit kestvat erinevatest harjutustest koosnevat soojendusvõimlemist. Harjutati nii jooksutehnikat, tasakaaluharjutusi, tehti kergeid hüppeid, jalalihastele ka jõuharjutusi. Teise rühma soojendusvõimlemine oli tunduvalt lühem. Pool aastat hiljem selgus, et korralikku soojendusvõimlemist teinud naistel esines 30 protsenti vähem jalavigastusi kui võrdlusrühmal. Kõige levinumaks sporditraumaks osutusid liigestevaheliste ligamentide vigastused, soojendusvõimlemisega tegelenud naistel vähenes nende esinemissagedus koguni 60 protsenti. Ka kõik omapäi sportijad- kodusvõimlejad, jooksjad, tennise- või squash’i-huvilised peaksid end trenni eel korralikult soojaks tegema.Kahjuks ei tee kodusvõimlejad ja jooksjad trennieelset soojendusvõimlemist piisavalt. Enamasti vaid sörgitakse veidi ja venitatakse kergelt lihaseid
5 Õlgedel veedeti aega terve perega: mängiti jõulumänge, aeti juttu, naljatleti, küsiti üksteiselt mõistatusi, maitsti õlit ja mürati. Ilma selleta polnudki õigeid pühi. Jõuluööl õlgedel magamisel oli ka mitu viisi ja tähendust: magama pidi kõrvuti ja ühtepidi, et suvel rukis risti ei läheks. Kui sukad jalga jäeti, polnud suvel karta ei ussihammustust ega jalavigastusi. Jõululaupäeval käidi saunas, mis pandi kütte juba hommikul ja enne pimedat pidi kindlasti käidud olema. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema. Pärast sauna käimist pandi selga puhtad riided ning jõulud võisid alata. Söömine oligi jõuluöö tähtsaim toiming. Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid
tagasi. Sai tantsutrenni ajal jalaga vastu otsmikku. Patsient kukkus sõbra õlgadelt treppide peale selili maha. Neiu oli tarvitanud veini ja kukkus tänaval peaga vastu maad. Patsient hüppas teise korruse aknast lumehanges asuva suusakepi otsa. Kõndides kukkus kubemega vastu posti. Kelgutades sõitis seljaga vastu posti. Mis tüüpi vigastused? 36% peavigastusi 31% jalavigastusi 24% käevigastusi Põletused Muude piirkondade põrutused ja vigastused Surmajuhtumeid 2011. a. traumakutsetel kooliealistega polnud. Paljud õnnetused on potensiaalselt ohtlikke või invaliidistavaid vigastusi tekitavad Kuna traumatekke põhjuseks võib olla teadmatus põhjustest ja tagajärgedest, siis on oluline neid tundma õppida ja enesele teadvustada. Riski märkamine ja turvalisuse tagamine elukeskkonnas on meie endi teha.
annaabi.ee 
