kordite ületamiseks, kuigi oleks selleks võimeline olnud. 1969. ja 1970. aastal täitis Rein Aun auga oma koha kümnevõitlusematsidel Saksa FV ja Saksa DV vastu. 1970-ndal aastal oli ta koondise kapteniga lausa üks paremaid ning tuli kolmandaks. Eesti NSV ja Rootsi maavõistlusel Stockholmis asus ta aga kuue-seitsme ala järel koguni rekordi- graafikus, mis 30-aastasele Aunale endalegi üllatusena tuli. Seejärel takistasid sportimist aga tõsised jalavigastused, kuid loobuda spordist ta ei suutnud ning katsed võistelda luhtusid. Lõpp tuli kiiresti ning keskteed ei olnud. Rein Aun on mänginud suurt rolli selles, et Eestit tunnustatakse kui kümnevõistluse maad. Nõu- kogude Liidu meistrivõistlustel oli kümne parima hulgas korraga kuus eesti sportlast, kuid seda mitte ainult kümnevõistlejana. Juba Müncheni olümpiamängude aastal, mil Eesti koondise vanem-
Tõhus lõdvestus aitab lihastel puhastuda sinna kogunenud jääkainetest ning juhib organismi pingeseisundist tagasi normaalse ainevahetuse juurde. Korralik lõdvestus koosneb kahest osast - kõigepealt 5 -10 minutit hästi aeglast sörkjooksu ja seejärel vähemalt 10 minutit rahulikku kõndi. Eriti oluline on lõdvestus peale kiirust arendavat treeningut, kuna lihased ja südame-veresoonkond kannatavad raske treeningu käigus tugeva stressi all. Jalgade hooldus Väiksemad jalavigastused, nagu villid ja kergelt vigastatud varbaküüned ei takista üldjuhul treeningute jätkamist. Seevastu tõsisemad vigastused, nagu jalatalla kõõluse ja Achilleuse kõõluse põletik, võivad treeningutesse tuua pika pausi. Kui soovid oma jalad terved hoida, siis juhindu järgmistest nõuannetest. * Harjuta regulaarselt, sest see stimuleerib vereringet ja hoiab jalalihased pidevas töökorras.
Tõhus lõdvestus aitab lihastel puhastuda sinna kogunenud jääkainetest ning juhib organismi pingeseisundist tagasi normaalse ainevahetuse juurde. Korralik lõdvestus koosneb kahest osast - kõigepealt 5 -10 minutit hästi aeglast sörkjooksu ja seejärel vähemalt 10 minutit rahulikku kõndi. Eriti oluline on lõdvestus peale kiirust arendavat treeningut, kuna lihased ja südame-veresoonkond kannatavad raske treeningu käigus tugeva stressi all. Jalgade hooldus Väiksemad jalavigastused, nagu villid ja kergelt vigastatud varbaküüned ei takista üldjuhul treeningute jätkamist. Seevastu tõsisemad vigastused, nagu jalatalla kõõluse ja Achilleuse kõõluse põletik, võivad treeningutesse tuua pika pausi. Kui soovid oma jalad terved hoida, siis juhindu järgmistest nõuannetest. * Harjuta regulaarselt, sest see stimuleerib vereringet ja hoiab jalalihased pidevas töökorras. * Enne ja peale jooksmist venita korralikult sääre ning pöialihaseid ja kõõluseid
põhjustest tingitud vigastused. Eurostati andmebaasis avaldatud surma põhjused 100 000 elaniku kohta näitavad, et Euroopa Liidus on vigastussurmade osakaal kõige suurem Leedus, järgnevad Läti ja Eesti. 1996.–2000. a vigastuste tõttu tervishoiuasutustesse pöördumise analüüsist nähtub, et 39% lastest oli saanud viga kodus, 11,7% koolis, 17,4% tänaval ja 15,5% spordirajatistel. Koolis saadud vigastustest moodustasid 34,6% randme- ja käevigastused, 18,4% peavigastused, 14% jalavigastused, 12,6% küünarliigese- ja küünarvarrevigastused. Vigastuste arv Läänemaa koolides on viimastel aastatel enam-vähem muutumatu, nii 2008. a kui ka 2009. a I poolel registreerisid koolitervishoiutöötajad 103 vigastust, millest suurema osa moodustasid IV–VI klasside õpilaste vahetunnis saadud vigastused. Samal ajal on kooli tervishoiutöötajad teinud vaid üksikuid ettepanekuid vigastuste ennetamiseks. Vigastuste tekkepõhjuste ja olukordade uurimine looks võimaluse neid ennetada
re-kordite ületamiseks, kuigi oleks selleks võimeline olnud. 1969. ja 1970. aastal täitis Rein Aun auga oma koha kümnevõitlusematsidel Saksa FV ja Saksa DV vastu. 1970-ndal aastal oli ta koondise kapteniga lausa üks paremaid ning tuli kolmandaks. Eesti NSV ja Rootsi maavõistlusel Stockholmis asus ta aga kuue-seitsme ala järel koguni rekordi-graafikus, mis 30-aastasele Aunale endalegi üllatusena tuli. Seejärel takistasid sportimist aga tõsised jalavigastused, kuid loobuda spordist ta ei suutnud ning katsed võistelda luhtusid. Lõpp tuli kiiresti ning keskteed ei olnud. Rein Aun on mänginud suurt rolli selles, et Eestit tunnustatakse kui kümnevõistluse maad. Nõu-kogude Liidu meistrivõistlustel oli kümne parima hulgas korraga kuus eesti sportlast, kuid seda mitte ainult kümnevõistlejana. Juba Müncheni olümpiamängude aastal, mil Eesti koondise vanem-treenerina tegutses Fred Kudu, alustas Rein Aun tööd treenerina, tuues noori
annaabi.ee 
