"jalavaelaste" - 1 õppematerjal

Sõjandus valgustusajastul

hinnatud olid sveitslased, sotlased ja mitme Saksa riigi elanikud. Palgaarmee komplekteeriti seega nii siseriigist kui ka välismaalt värvatud meestest, kusjuures viimaste osa oli küllalt suur. Seetõttu ei olnud palgasõjavägi otseselt seotud konkreetse riigi ja rahvaga, mis tegi selle suhteliselt ebausaldusväärseks ­ palgasõdur oli huvitatud eelkõige heast teenistusest. Palgaarmee peamiseks väeliigiks oli jalavägi, selle kõrval eksisteerisid ka ratsavägi ja suurtükivägi. Jalavaelaste relvastuses oli oda, sõjakirves, mõõk, arkebuus ja musket (2 viimast tulirelvad). Tulirelvade kasutamine oli siiski keeruline ,sest nende lahingukorda seadmine eeldas ligi 100. erineva võtte sooritamist. Sõdurite relvastusest olenevalt jagunes jalavägi kaheks raskejalaväelased (külmrelvadega) ja kergejalaväelased (tulirelvadega). Ratsaväe ja suurtükiväe osatähtsus oli jalaväe kõrval väike. Ratsaväe varustusse kuulusid mõõgad, piigid, püstolid ja arkebuusid