Nemad said kumbki 1000 hoopi kadalippu ja 20 aastat sunnitööd. Kuuele mehele määrati 600 hoopi, neljale 400 jne. Lisaks saadeti nad sunnitööle või asumisele. Osa mehi karistati vitsanuhtlusega, mõne karistus piirdus vangistusega ja hilisema kohtu järelvaatamise alla jäämisega. Hans Tertsiusele määrati 100 hoopi kadalippu ja eluks ajaks Siberisse asumisele saatmine. Kokku karistati kohtuotsusega 43 isikut. 10. veebruariks 1859 toodi süüdimõistetud jalgsi käe- ja jalaraudades Mahtrasse. Karistamine toimus mõisatalli juures ning seda julgestas 900 soldatit. 6 Seaduseraamat · Talurahvale antakse maad igaveseks pruukimiseks, kuid pärisõigus jääb siiski mõisnikele. Samuti võis mõis ühe kuuendiku maast talupojalt ära võtta. · Kes mõisnikult koha võtab, peab temaga lepingu mingi rendi (raha-, vilja-, teo-, vms.) peale tegema
Ta ei näe ühtegi rohelist võrset. Ta künnab kolm korda laenatud vilja. Tema naine on läinud kaupmeeste juurde ja ei leia midagi, mille eest osta. Nüüd jõuab kaldale kirjutaja. Ta mõõdab lõikust. Järelvaatajad on ta selja taga keppidega, nuubialased nuiadega. Talle öeldakse: "Anna vilja." "Seda pole." Teda pekstakse metsikult. Ta seotakse kinni, visatakse kaevu, tema pead hoitakse vee all. Ta näeb, kuidas ta naine kinni seotakse. Tema lapsed on jalaraudades. Tema naabrid põgenevad. Kui see kõik lõpeb, vilja ei ole. " Sissejuhatus kirjakirjutamisesse kuningliku kirjutaja Nebmare-nakhti poolt (Miriam Lichtheim, Ancient Egyptian Literature ,University of California Press, 1976, I, pp. 168-173. ) Nebmare-nakhti kirjeldus põllumehe elust võib olla tendentslik, kuid ilmselt on see paljuski täpne. Talunike elu oli kindlasti raske. Tihti röövisid mitmesugused nuhtlused toodangu, mille saamiseks nad olid pikalt töötanud
võinud teada, kui kaugele lähevad isiklik vaen ja fanatism, et teda inkvisiitori silmis kompromiteerida."16 2.2.1 Juurdlus Juurdluse algatamiseks oli vaja süüdistust ehk siis salakaebust, mida ei olnud selle hirmu ja terrori keskel raske inimestelt välja pressida. Juurdluse ajaks pandi süüdistatav inkvisitsiooni salavanglasse, kus teda koheldi väga halvasti. Ta oli täielikult isoleeritud välismaailmast, kong oli niiske ja külm ning arreteeritu oli tihti jalaraudades ja keti otsas. Juurdlust ei peatanud mitte miski, isegi mitte arreteeritava surm või mõistusekaotus. Inkvisitsioon pidas kõiki, keda ta kahtlustas või kelle kohta ta vihjeid oli saanud, süüdlaseks. Sellegipoolest, oli ta sunnitud oma süüdistust põhjendama. Seda oli vaja teha, et veenda süüdistavat ennast süüdi tunnistama ja pattu kahetsema. Võib ka öelda, et koguti süüdlaste vastu tõendeid,et ta hinge päästa. Teiseks olid süütõendid tarvilikud selleks, et kas
kohtu järelvaatamise alla jäämisega. Hans Tertsiusele määrati 100 hoopi kadalippu ja eluks ajaks Siberisse asumisele saatmine. Kokku karistati kohtuotsusega 43 isikut. Kadalipp ihunuhtluse eriliik. Süüdimõistetu aeti 100500 vastastikku rivistatud mehe (soldati) vahelt läbi, kusjuures iga rivistatu lõi talle pika vitsaga hoobi seljale. Venemaal kaotati see karistus 1863. aastal. 10. veebruariks 1859 toodi süüdimõistetud jalgsi käe ja jalaraudades Mahtrasse. Karistamine toimus mõisatalli juures ning seda julgestas 900 soldatit. Esmalt loeti ette kohtuotsus, siis pidas pastor Berg pidas kõne, manitsedes "talupoegi ülemmatele alluma, kes on Jumalast seatud". Siis algas hirmus peksmine. Karistamise päeval oli talvine ilm, 10 kraadi külma. Löödi kümne ühte puntrasse keeratud vitsaga, nii et inimesest jäid järele ainult verised lihatombud. Kõigepealt anti kätte suuremad karistused
annaabi.ee 
