Keskaegne relvastus ja sõjaline kultuur. Referaat
käega süütama: päästikut ei olnud. Mõned käsipüssid olid ka suuremad ja raskemad,
sellisetega sai suuremaid kuule lasta ja seega ka suuremat hävitustööd teha. XV saj. lõpus
hakkasid tulirelvad vahetama välja ambe ja muutusid lahinguväljal põhilisteks
piiramisrelvadeks. Siiski oli neil mitmeid halbu külgi: nt. lahtise süüteava tõttu olid nad
vihmaga kasutuskõlbmatud, suurt kahju võisid nad teha ainult lühikese maa tagant. Mürin oli
ikkagi hirmutav nii jalameestele, ratsameestele ja ka nende hobustele. On teada, et vanim
praegu olemasolev püss, mille vanust saab kindlalt ka dateerida, leiti 1955. aastal Otepäält.
1.2 Kaitserelvastus
Turvised olid samuti märkimisväärse arengu läbi teinud. Nagu eelpool mainitud oli XIV
sajandiks välja arenenud plaatrüü ja sama sajandi alguses kujunes välja plaatvest, mis oli
valdavaks kaitserüüks järgnevad seitse-kaheksakümmend aastat.Üksikuid kehaosasid hakati
plaatidega katma juba XIII sajandil