reguleerib silma võrkkestani jõudvat valguse hulka terve elu jooksul. Kõik vajalikud koostisosad lõhnaaistingu toimimiseks on funktsioneerimisvõimelised. Uuringud enneaegsetest imikutest paljastavad, et võime tajuda lõhnasid tekib juba 26 nädalat pärast viljastumist. Kui lootevette panna magusat ainet, siis loote neelatamissagedus kasvab. Kui aga lootevette lisatakse kibedat ainet, siis loote neelatamissagedus väheneb. Sellega kaasneb sageli ka näoilme muutumine. Sammumist meenutavad jalaliigutused võimaldavad lootel kukerpalle teha. Loode ei tundu enam nii kortsuline, sest naha alla tekivad täiendavad rasvavarud. Rasval on oluline roll kehatemperatuuri säilitamisel ja energiavarude hoidmisel pärast sündi. 27. NÄDAL Loote lõug on ümaram, kehaproportsioonid sarnanevad rohkem vastsündinu omadega ning jalalaba suurus on juba 2 cm. Tema nahk on kortsuline ja tumepunane ning naha alla on moodustunud rasvkude, mis kaitseb loodet temperatuuri kõikumise eest. Pannes kõrva vastu
ukseni jõudmist – muidu jooksed vastu ust). 5. preFrontaalne: aju kõige seoste rohkem ala, assotsiatiivne nii anatoomialt kui funktsioonilt. Ühenduste osas kõige rikkam. 6. Orbitaalne koor: limbilise süsteemi osa, seosed emotsioonidega. Silma koopa kohal. Emotsionaalsed protsessid. 7. Mediaalne koor: jaotub allosadeks: a. Väli 4 motoorse piirkonna jätk (jala motoorika) b. Supplementary motor area (SMA), väljad 6, 8 – jalaliigutused, kõnemotoorika. c. Mediaalse koore sügavamad osad nt cingulus prk. on I funktsionaalse bloki funktsiooniga, seotud väga selektiivse aktivatsiooni ja pidurduse kontrolliga (ACG väljund liigutuskoorde ja seljaajusse; 2 suunalised seosed DL ja orbitaalse F-koorega; sisend taalamusest ja ajutüvest). d. Olulisi funktsiooni häireid ei järgne, heal juhul ainult vahetult peale õnnetust, ning see kõik paraneb, taastub.
tolli töös). Seega operatiivsed, kiired otsustused tehakse tegelikus elus paratamatult suures osas toetudes mitteverbaalsetele karakteristikutele. Mitteverbaalsed karakteristikud kohta: 1. Hääle (vokaalsed) karakteristikud: mõttetud parasiitväljendused, mõtestatud parasiitväljendused, hääletämbri ja valjususe muutus, rääkimise kiirus, latentsuse period. 2. Näo karakteristikud: partnerile otsavaatamine, naeratamine või naermine. 3. Liigutused: kehaliigutused, käeliigutused, jalaliigutused, pealiigutused, positsiooni muutmine. 25. Teoreetilised alused vale tuvastamiseks (emotsionaalne, kognitiivne, kontrolli katse). Teoreetiliselt peaks valetaja teadvuses toimuma valetunnistuste andmise käigus kolm erinevat protsessi: emotsionaalne, kognitiivne ja kontrolli protsess, mis kõik jätavad jälje tema mitteverbaalsesse käitumisse. · Emotsionaalselt peaks valetamisega kaasnema sõltuvalt isiksuslikest eripäradest
e. Latentsuse periood (aeg küsimuse ja vastuse vahel, pauside pikenemine või sagenemine). 2. Näo karakteristikud a. Partnerile otsavaatamine (silmsideme olemasolu või vältimine). b. Naeratamine või naermine. 3. Liigutused a. Kehaliigutused (peasügamine, endale vastu pead löömine, nihelemine jne). b. Käeliigutused (käega selle kinnitamine, mis öeldi välja suusõnaliselt, mittefunktsionaalsed käe või sõrmede liigutused jne). c. Jalaliigutused d. Pealiigutused (raputamine, noogutamine jne) e. Neelamisliigutused (tavaliselt koos pealiigutustega). f. Positsiooni muutmine (asendi vahetamine näiteks istudes). Inimesed annavad sageli edasi vastuolulist informatsiooni, kus nende poolt sõnadega edasiantu ei ole vastavuses mitteverbaalsete näitajatega nende tegelikust emotsionaalsest seisundist. Reeglina on sõnaline kommunikatsioon paremini kontrollitav kui mitteverbaalne ja seda kolmel põhjusel (De Paulo and Kirkendol, 1989): 1
annaabi.ee 
