Intensiivsed "Workoudid", ja teised intensiivsed sporditegevused loovad magneesimu puudust kuna magnseesium kaob higi läbi. Kõhulahtisus toob kaasa Mg kaotusi, loomulikult eriti suurel määral krooniliste haiguste puhul mis põhjustavad seda, näiteks Mb Crohn ja Colitis Ulcerosa. Üks tavaline Magneesiumi puuduse märk on lihakeste tõmblused ja kui on suurem puudus lihakeste krambid, tavaliselt jalgades. Teine tavaline märk on, silma tõmblused ja üldine pinge tunne lihakestes, eriti jalalabades, milles võivad ka tekkida krambid. närvilisus ja depressiooni kalduvus on ka seostatud puudsega. Samuti kõhukinnisus. Viimaste uurimiste alusel arvatakse, et meestel on vaja keskmiselt umbes 420 mg päevas ja naistel 320mg (rasedatel 350-400). Stressi ja kõva spordi puhul võib vajadus olla oluliselt suurem. Diureetikumid kasutatakse tavaliselt südamehaiguste ja kõrge vererõhu puhul. Nendega seoses on tähtis alati võtta magneesiumi.
vigu kordustena rohkem, kui mitteteadlik tavakodanik. Vale joondumisega on tõenäoliselt tegemist juhendaja eksimusega, kuna pole parandatud kehahoiakut, mida algaja tantsija ei pruugi ise teadvustada, seda eriti, kui tantsijal on põlvedes sünnipärane hüpermobiilsus ehk 5 ülepainduvus. Vale joondumine on tantsija jaoks alati nö "libe jää". Näiteks ületreenitud väljapoolsus jalalabades balletitantsijatel. Kui rääkida kõrvalekalletest normaalse kehahoiaku puhul, siis on just belletitantsijatel eriti suur soodumus säärastele vigastustele. Näiteks räägib Anna Kirs, endine TÜ VKA tantsutudeng ning balletikooli kasvandik "Kõige suuremaks kõrvalekaldeks pean aga kõndides jalgade väljapoolsust, mis tuleneb puusa rotatsiooni tugevast treenimisest viie aasta jooksul balletikoolis käies" (Kirs 2013, käesolev töö Lisa 4). Ka lihtsalt kükkide
annaabi.ee 
