• Enamik on viiekiirelised • Iga kiire tipus on väike silm, millega saab valguse tugevust eristada • Saab infot väliskeskkonnast ka jalgade ja okastega kompimise abil • Röövloom • Toitub karpidest, tigudest, korallidest, käsnadest, väikestest ussidest ja teistest okasnahksetest. • Võimeline kehaosi taastama https://www.youtube.com/watch?v=Lbg-tQ6FJgQ Merisiilikud • Keraja kehaga • Pikad liikuvad okkad • Liigub oma väikeste jalakestega ja okastega • Samal poolel paikneb ka suu • Toitub peamiselt vetikatest. https://www.youtube.com/watch?v=o0NHrDCC4wc Meripurad • Silindriline keha • Paljud meenutavad kurki • Enamuse keha on pehme ja lihaseline • Okkad puuduvad • Keha eesmises osas asuvad kombitsad, millega nad toiduks hõljumit püüavad • Osa liike toitub põhjasetetest. https://www.youtube.com/watch?v=OB7rZGD4rDg Aitäh vaatamast!
Meritäht Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid. meritähed kuuluvad okasnahksete hõimkonda Meritäht näeb enese ümber toimuvat silmadega, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on meritähel nii palju kui palju on tal kiiri. Silmade ümber on tal lühikesed kombitsad, millega ta oma lähimat ümbrust uurib. Meritäht liigub mööda merepõhja kiirete alapooltel olevate jalakestega Meritähed on bentilised, kes suudavad aeglaselt põhja mööda liikuda. Kulgemiselunditena talitlevad neil hiljuse- ehk ambulakraaljalakesed, viimased aitavad ka toitumisel. Nad on enamasti punast või sinist värvi Enamik meritähti on röövloomad, sest nad söövad näiteks limuseid ja vähke Delfiin Pikkus:1-10m Liikide arv: kuni 50 liiki Elukoht: Enamik liike elab soojades vetes.7 liiki elab Antarktikas ja veel 7 polaarjoone taga Antarktikas. Eluviis: Delfiinid elavad karjana
11. Millised on tähtsamad okasnahksete loomade rühmad? Okasnahksed: meritähed, merisiilikud, meripurad 12. Mis iseloomustab okasnahkseid: elupaik, ehitus, toit, liikumine? Okasnahksed elavad mere põhjas kõigis sügavustes. Neil on lubiplaadikestest sisetoes, paljudel on naha peal tüükad. Nad on lahksugulised ning neil on koed ja organid. Kiirelise sümmeetriaga. Okasnahksed on aeglased loomad, kes liiguvad väikeste torujate jalakestega. Nad toituvad hõljumist, aeglaselt liikuvatest loomadest, nt: karpidest, tigudest, korallidest jne... 13. Mis iseloomustab usse: elupaik, kuju, ehitus, toit, liikumine? Ussidel on piklik kitsas jäsemeteta keha. Neil on kahekülgne sümmeetria. Pea-ja sabapool. Neil on ka koed, organid ja elundkonnad. Elavad nii magedas kui ka soolases vees. Ussid võivad olla ka parasiidid. Vajavad niisket elukeskkonda. Nendel on palju limanäärmeid, mis hoiavad naha niiskena. On lülild ning vaheseinad
tundes mutile omast " muskuse" lõhna ja tajudes peale vihma head huumust. Mutt on sedavõrd jõhker, et tarvitab toiduks ükskõik mis eluka, olgu see uss või hiir, kes on tema käiku kukkunud ja on vähe liikuv. Korraga võib mutt ära süüa 20-22 gr. vihmausse. Terve, või tükeldatud ussi sööb mutt lõpuni hoides seda oma jalakestega ja puhastades jalgadega seda mullast, ning töötades samal ajal esihammastega. Kui mutt on end täis söönud, siis ta sirutab oma keha välja ja magab umbes 4-5 tundi. Sellise elurütmi juures on imestama panev, et hoolimata oma väikesest kehakaalust ja kasvust, sööb mutt umbes 20-23 kg aastas. Muti kasulikkus ja kahjulikkus.
küljeks. Mõnikord nimetatakse oraalset külge tinglikult kõhtmiseks ja aboraalset aga selgmiseks. Meritähtedel kellel on olemas pärak ehk anaalava, paikneb see ketta selgmise külje keskpaiga ligidal. Keset iga kiire allkülge kulgeb vagu, milles on arvukalt pehmeid liikuvaid jätkeid, hiljuse- ehk ambulakraaljalakesi, mis meritätedel talitlevad kulgemiselundeina.(1) Meritäht liigub mööda merepõhja kiirte alapooltel olevate jalakestega (hiljuse- ehk ambulakraalijalakesed), jalgu on umbes 500 ja nad on torukujulised ning seest õõnsad. Neid võib igas kiires olla mitu sada. Iga hiljusejalake on ühenduses kiire sees leiduva kupla ehk ampulliga- väikese põiekujulise lihalise kotikesega, mis või kokku tõmbuda ja paisuda. Hiljusejalakesed ise võivad samuti tugevasti välja sirutada ja kokku tõmbuda, samuti ka mis tahes suunas painduda. Enamikul meritähtede iga hiljusejalakese otsas on iminapp
· avatud vereringe · arenenud kompimismeel · maos hambad (kitiinist) · võrgunäsad tagakehal · erituselundid rohenäärmed · lahksugulised · ujub taguspidi, kõnnib edaspidi OKASNAHKSED · keha enamasti kiirjas (5 kiireline) · veega täidetud torusüsteem, ühenduses jalakestega · elavad vaid vees · elavad vabalt; liiguvad arvukate iminappadega jalakeste abil · toeseks lubiplaadikestest sisetoes naha all · sooltoru lõppeb pärakuga; maksasagarad · närvisüsteemi moodustavad närviväädid · silmad · erituselundid puuduvad, eritavad läbi naha · sigivad suguliselt: muna vastne täiskasvanud isend KALAD · elavad vees · on kõigusoojased · keha katavad soomused
Elavad nii soolases kui magevees. Ka Eestis (varsahüdra) Näited: polüübid on meriroosid ja korallid, hüdrad (vaasi kujuga).Meduusid ehk meririst (kummuli kausi kujuga) Okasnahksed. Põhitunnused: Merelise eluviisiga, keha sümmeetriline, selgrootud, kiirelise sümmeetriaga (kiirekujuline). Meritähel on tavaliselt viis kehaosa, mis saavad alguse ühest keskmest nagu ratta kodarad. Iga kiire tipus on silm. Infot välisilmast saab jalakestega ja ogadega kompides,.Neil on lubiplaadikestest sisetoes. Nad on kaetud õhukese nahaga. Paljudel nahk kaetud kühmuskeste või okastega, sealt ka nende nimed. Nad on lahksugulised ehk kahe sugupoolesed. Elavad merepõhjas igas sügavuses. Neil on küll koed ja organid, kui arengu ja ehituse tõttu on nad kõigist teistest erinevad ja moodustavad omaette haru. Liiguvad aeglaselt. Magedas vees elada ei saa. On röövloom, toitudes merepõhja kinnitunud või seal aeglaselt
Elupaik: maismaal, vees. Eluviis: vabalt elavad. Liiguvad lennates, kõndides, vees ujudes. Närvisüsteem: peaaju ja kõhtmine närvikett. Nägemiselundid: liitsilmad ja täppsilmad. Erituselundid: eritustorukesed. Hingamine: trahheed. Sigimine: lahksugulised. Suguline. Areng moondega: muna, vastne (osal nukk), täiskasvanud isend. Näited: rohutirts, liblikad, mardikad, mesilased, sipelgad. OKASNAHKSED Keha enamikul kiirjas (5-kiireline). Veega täidetud torusüsteem, mis ühenduses jalakestega. Elupaik: vees. Eluviis: vabalt elavad. Liiguvad arvukate iminappadega jalakeste abil. Toes: lubiplaadikestest sisetoes naha all. Närvisüsteem: närviväädid. Nägemiselundid: täppsilmad. Erituselundid: puuduvad, eritavad läbi naha. Hingamine: trahheed. Sigimine: Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend. Näited: meritht, merisiilik, meripura. 52 ELUKOOSLUS JA ÖKOSÜSTEEM
Nende nahas on lubiogad, mis kinnituvad naha all olevate lubiplaadikestest toesele. Meritähed on enamasti punased või sinised. Meritähel paiknevad iga kiire tipus silmad. Ta näeb halvasti, kuid tajub seda, kus on valgem ja kus pimedam. Silmade ümber paiknevad neil lühiksed kombitsad, millega nad lähimat ümbrust uurivad. Kompimismeel ongi neil kõige paremini arenenud. Meritäht liigub mööda merepõhja kiirte alapoolel olevate jalakestega. Tal on mitusada torukujulist jalakest, mille otsas on iminapad. Meritähe kehas on mereveega täidetud torusüsteem. Vesi pääseb sinna läbi seljal oleva ava. Vee pumpamisel jalaksestesse hakkavad need liikuma. Meritäht sööbr koralle, limuseid, väikeseid usse jt, kes ei suuda kiiresti liikuda. Väikse saagi neelab ta tervenisti aga suurema saagi seedib ta väljaspool keha, selle ümber mao sopistamisel. Meritäht areneb moondega. Emasloom ja isasloom eritavad munarakud ja
Suured ristämblikud on alati emased, võivad paaritumisel isase ära süüa. Ristämbliku niit on suhteliselt tugevam kui ükski inimese poolt seni valmistatud tehiskiud. Võivad ohustatuna tundes ka hammustada, aga pole inimesele mürgised. Hulkjalgsed maismaaloomad, tuntuimad on sada- ja tuhatjalgsed (mitte segi ajada hulkharjasussidega!) , mõned on ka mürgised. Sadajalgsete keha on lüliline, varustatud ühe paari jalakestega, aktiivsed röövloomad. Tuhatjalgsetel on igal lülil kaks paari jäsemeid ja nad on enamasti taimetoidulised ning taimse materjali lagundajad. Enamasti on nii sada- kui tuhatjalgsed väikesed loomad, kuid suurimate troopiliste liikide esindajad võivad olla kuni 30 cm pikkused Loimurid - mikroskoopilised nelja paari lülistumata jalgadega loomad, maksimaalselt 1,5 mm pikkused. Erakordselt vastupidavad suudavad veetustunult vastu pidada vähemalt 100 aastat, taluvad kosmosetingimusi.
ruttu ära võtsid, siis poleks sul tarvis olnud teda mulle kinkidagi. Sa tead ju, et lapsed on meile südame külge kasvanud, et ema, kes oma lapse on kaotanud, kaotab ka usu sinusse? Ah, kes käskis mind õnnetut tol päeval välja minna! Issand! Issand! Kui sa ta minult ära võtsid, siis ei näinud sa vist küll kunagi, kuidas ma temaga koos olin, kuidas ma seda rõõmsat lapsukest oma koldelõkkel soojendasin, kuidas ta mu rinda imedes mulle vastu naeris, kuidas ma tal lasksin väikeste jalakestega rinda mööda üles ronida kuni oma huulteni. Oo mu jumal, kui sa seda kõike pealt oleksid näinud, siis oleksid sa ka minu rõõmu peale halastanud, sa poleks mult ära võtnud mu armastust, 323 ainust, mis mu südames elas! Olin ma siis nõnda vilets, oh issand, et sa enne minu hukkamõistmist minu peale alla ei vaadanud? Oh häda ja õnnetust! Siin on suss, aga kus on jalake? Ja kõik muu? Kus on laps? Oo mu tütar, mu tütar! Mis nad sinuga on teinud? Issand, anna ta mulle tagasi
annaabi.ee 
