Helsingis peetakse jalakapässikut levikult teiseks pargipuude kahjustajaks vahtratarjaku (Oxyporus populinus) järel. Seal olevat haiged koguni kolmandik vanadest jalakatest. Teateid selle seene kohta on veel mujaltki Lõuna-Soomest, peale selle Rootsist, Taanist, Leedust, Tsehhist ja St. Peterburist. Arvatakse, et jalakapässik on Euroopas küllaltki laialt levinud ning kahjustanud jalakaid juba ammu. Ent paljud tema patud on varem ilmselt pandud kurikuulsa jalakasurma (Ophiostoma ulmi) arvele, sest kahjustuste mõned tunnused on üsna sarnased (näiteks ladvaokste kuivamine). Paari aasta jooksul Eestis jalakaid uurides on selgunud, et selliseid on meie parkides, linnatänavatel ja hoovides ootamatult palju ning uusi leiukohti tuleb juurde. Kaudselt näitavad seda ka tormituultes üha sagedamini murduvad jalakaladvad.8 Üksikud 7 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1086_1062.html 8 http://www.loodusajakiri
hümenofooriks. Viljakeha võib olla tasane, õhuke, substraadile liibuv, või varreta kübarakujuline. Eoslavakandja võib olla moodustunud radiaalsetest lehekestest ehk lamellidest (riisikad) või torukestest (tuletael). On ka narmaste või hambakeste sarnaseid eoslavasid. Seened toodavad eoseid väga palju. Eosed levivad peamiselt tuulega. Vähesel määral levivad eosed vee ja loomadega. Näiteks jalakasurma eoseid levitavad maltsaüraskid. Lehikseened levivad nö ,,seeneussidega,, ehk putukate vastsetega. Sobivates tingimustes idanevad eosed ruttu, välja arvatud püsieosed, mis on kohastunud säilima pikka aega. Idanemiseks vajavad eosed niiskust, soojust (3o...40o C), keskkonna happesust ja veidi hapnikku. Peale idanemist areneb nakatunud taimes seeneniidistik. Teatud aja möödudes tekivad seenel eoseid moodustavad organid viljakehad (mitte kõigil seentel). Aeg taime
tootmiseks ja mööblitööstuses. Hea mööblitööstuses. Levinud pargipuu. Kasvatatakse meetaim, vilju kasutatakse söödaks ja mitmeid vorme, talub kärpimist ja saastunud õhku. toiduainetetööstuses. Väga levinud ka Vanemas eas kannatab sageli seene põhjustatud haljastuses. jalakasurma ehk hollandi haiguse all, mis puu üsna EESTIS: Peaaegu külmakindel levinud kiiresti hukutab. ilupuu. EESTIS: metsa ja pargipuit.
Vili on lame, ovaalne pähklike, tiivaga ümbritsetud. Tiib umbes 2,5 cm läbimõõdus. Viljad valmivad juunis. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Varjutaluv. Kasvab viljakatel huumusrikastel muldadel. Juurestik hästi arenenud. Annab rikkalikult kännuvõsu. Eluiga kuni 300 aastat. 7. Kasutus: hinnatud puit, kasutatakse masinaosades, mööblitööstuses. Levinud pargipuu. Kasvatatakse mitmeid vorme, talub kärpimist ja saastunud õhku. Vanemas eas kannatab sageli seene põhjustatud jalakasurma ehk hollandi haiguse all, mis puu üsna kiiresti hukutab. Künnapuu (ulmus laevis) KP 1. Leviala: Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Euroopa. 2. Suurus: 30-35 m, tüve läbimõõt kuni 1 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra laiuv, ovaalne, kumera tipuga. Tüvekoor hallikaspruun, eraldub plaadikestena, peenerõmeline. Noored võrsed peened, rippuvad, algul karvased, hiljem läikivad, helepruunid. 4. Lehed ja pungad: vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või ümarmunajad, kuni 12 cm pikad,
annaabi.ee 
