sõjahobused, keda spetsiaalselt kasvatati, et nad küllalt tugevad oleksid. Lisaks oli hobuse tapmine üks lihtsamaid mooduseid rüütel sadulast maha saada. Tihti oli hobustel peal riidest tekk, mis kandis rüütli suguvõsa sümboleid. Hobusel võis olla peal rõngasrüü. 15. sajandi neljandast veerandist hakkas täisraudrüü oma tähtsust kaotama tulirelvade leviku ja arengu tõttu. Järjest hakati ära võtma plaate, kõigepealt kadusid käekaitsmed, siis jalakaitsmed ning alles kõige lõpuks rinnaturvis. Kilp 14. saj. ratsameeste kilbid olid suhteliselt väikesed. Kilbile oli maalitud rüütli suguvõsa vapp, mõnedel jalameestel oli näiteks linna vapp. Käe külge kinnitati kilbid rihmadega, enamasti oli see ka üle õla rihmaga seotud. Paljudel kilpidel oli ülemises servas väljalõige, et rünnakul oda sellele toetada. Kilbi väiksemaks muutumine on tihedas seoses turvise paremaks muutumisega
Eesti sepad rõngassärke valmistada ei osanud. Enamiku neist vähestest rõngassärkidest, mida eestlased kasutasid, said nad võidetud lahingutest. Teada on, et 1210. a. toimunud Ümera lahingust saadi palju rõngassärke, kuid needki pandi selga ülikutele jm. tähtsamatele meestele. Levinumadd olid 4/1 koega rõngassärgid, s.t. 4 rõngast olid ühenduses ühe rõngaga. 4/1 koe lähivaade Käe- ja jalakaitsmed olid ka tähtsal kohal. Teada on, et eestlased kasutasid Muistses vabadusvõitluses nahast käekaitsmeid. Käekaitsmete alla seoti alati linased sidemed, et pehmendada kätte löödavaid hoope. Nahast jalakaitsmeid Vabdusvõitluse ajal eestlased ei kasutanud, jalgade ümber olid lihtsalt paksud sidemed seotud. Mõned mehed panid nende sidemete vahele puidu- ja isegi metallitükke, et jalad paremini kaitstud oleksid. Ristirüütlite poolel oli ka nahast ja isegi
põrandale ja tagakaar vastu seina. · Halva hoidmise korral võivad sadulale väga kergelt tekkida tema väärtust vähendavaid purustusi. · Sadulat on väga kerge lõhkuda ka siis kui talutate saduldatut hobust läbi kitsaste uste. · Sadulat transportides tuleb sadul katta sadulakaitsega, hea kui võistlureisidel oleks võimalik hoida sadulat spetsiaalses kapis, kus on sadulapuu. Kaitsmete hooldus · Nahast jalakaitsmed võib samuti nagu ka muud nahast varustust puhastada sadulaseebiga. · Kummist või kunstmaterjalist kaitsmed pestakse veega. · Alati tuleb kaitsmed eriti hoolikalt pesta ka seestpoolt! Liiv ja higi võivad hobuse jalad väga kergelt katki hõõruda. Varustuse põhjalik hooldamine võtab ka kogenenumal palju aega. Tööd kergendab sobiva kõrgusega sadulapuu ja seinas olevad varustusekonksud.
Leotamine on vajalik tolmava vilja puhul, see aitab hävitada toksiine. Muljutud kaera puhul paraneb seedekoefitsient 6...7%. Söödetakse ka muljutud otra. Taliteravilju anda ei tohi. Järjekord söötmisel: hein, vesi, siis kaer. Hobuse ettevalmistus ja hooldus. Hobune tuleb puhastada tolmust, lakk ja saba vajadusel kammida. Kabjaalused tuleb puhastada. Ratsutamisel panna selga sadul, siis valjad pähe. Vajadusel jalakaitsmed Etterakendamisel panna hobusele selga sedelgas, pähe valjad. Siis juhtida hobune aiste vahele, panna kaela rangid, aiste ja rangide külge kinnitada look ning rangid kokku tõmmata. Siis tuleb kinnitada sedelgarihmad (alustades ülemisest). Siis panna külge ohjad. 10.Valiku efektiivsuse arvutamine ja valikuedu Valikuedu e selektsiooniefekt esimese põlvkonna järglaste geneetiline edu võrreldes nende vanematega SE=SD*h2
annaabi.ee 
