Eesti ajalugu.
Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevedu. See kahandas oluliselt
eestalste osatähtsust elanikkonnas, mõned piirkonnad muutusid venekeelseks ja tühjenesid
eestlastest. Industrialiseerimine ja kolhoseerimine soodustasid ka linnastumist. Kultuur oli
ideoloogilise surve all ja valitses range tsensuur. Infosulg tekitas orienteerituse vene kultuurile.
Püüti hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Puhastati raamatukogusid. 1944. Lõhenes
kultuur väliseesti jakodueesti kultuuriks, kuna palju loometegelasi põgenes läände.
Massiteabevahendite hulk kasvas, aga nad olid allutatud tsensuurile ja levitasid valitsuse
propagandat. Alates 1959 aasast kehtis 8kl kohustuslik haridus. Ametlikult tunnistati usutunnistuse
vabadust, kuid igapäevaelus tehtiu usklikele ja kogudustele takistusi. Kultuurielu ideoloogiline
juhtimine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistamine tekitas protesti haritlaskonnas.