Uniooni leping võeti vastu Inglismaal 1706, Sotimaal 1707. Hakkas kehtima 1.mail 1707. Soti parlament saadeti laiali ning sealt võeti 45 alamkoja ja 16 ülemkoja saadikut Inglismaa parlamenti. Sotimaa võttis endale vastu ka Inglise õigussüsteemi, jäi püsima aga ka nende enda oma. Presbüteri kirik samuti pidi säilima . Ühine raha, ühine mõõdu - ja kaalusüsteem. Inglastele oli see suur võit (süüdati 1.mail rõõmutuled). Edinburghis oli aga leinameeleolu. Jakobiitlikud ülestõusud 1715 ja 1745. Sotimaal puhkesid 1715 jakobiitide ülestõus ja ka sajandi keskel. Suruti maha ning 18.sajandil teisest poolest hakkas Sotimaa ka majanduslikku kasu lõikama. Šotimaa majanduslik võit unioonseadusest. Said pääsu kõikidele koloniaalvaldustele. IV Iirimaa liitmine, Inglismaa ristisõdades, Inglismaa valdused Prantsusmaal Iirimaa liitmine Inglismaaga. Inglismaa esimene suurinvasioon Iirimaale 1171, Henry II motiivid. 12.sajandil 1171
2.2.1 Araabia loogika Stoikute ja 12. sajandil Euroopas toimuva loogika taassünni vahele jääva perioodi tähtsamad loogikaalased teosed araabiamaailmas. Umbkaudu 850. aastaks olid Aristotelese ja Porphyriose peateosed araabia keelde tõlgitud, ning Bagdadi koolkonnas hakati kirjutama loogikaalaseid originaalteoseid. Peamised 9. sajandi autorid olid al-Kindi (805- 873) ja Muslim al-Farabi (873-950). Suure osa Bagdadi koolkonnast moodustasid nestoriaanlikud ja jakobiitlikud kristlased. 1050. aastaks oli Bagdadi koolkond lagunenud, üldse kahanes 11. sajandil loogika populaarsus araabiamaailmas. Erandiks on Ibn Sina ehk Avicenna (980-1037). Erinevalt varasematest autoritest kirjutas Avicenna uurimusi iseseisvate originaaltekstidena, mitte kui kommentaare Aristotelese tõlgetele. Seejuures kritiseeris Avicenna Bagdadi koolkonda Aristotelese pimeda järgimise eest. Avicenna tööd jätkas teoloog al-Ghazali ehk Algazel (1058-1111). 12