tähelepanu tema suhtes ning sundides Rousseaud vahetama pidevalt elupaika. "Kiri d'Alambert'ile" (1758), milles ta ründas kaasaegse teatri moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire'iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761). Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat "Émile ehk kasvatusest" (1762) määrati võimude poolt põletamisele ja "Ühiskondlik leping"(1762) tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud "Pihtimused"(1781) ja "Üksildase uitaja unistused"(1782). Rosseau kaudu kõneles masside hääl!
Prantsuse revolutsioon puhkes, esiteks - sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused. Teiseks - Majanduskriis, mis oli tingitud majanduspoliitikast ja sõdadest. Kolmandaks - valgustusest tingitud despootia ja absoluutse monarhia kriitika. Asutav Kogu pidi tegema.. uue põhiseaduse - uus riigikord. Pärast monarhia kukutamist koostati uus põhiseadus, tulid võimule jakobiinid, kes tahtsid saada endale võimu. 1793 otsustas Konvent luua Päästekomitee, mis koosnes jakobiinidest, sest Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda majandusraskuste tõttu. Tagajärgeteks olid, et inimesed muutusid võrdseks ja kuningriigist sai vabariik. Teised Euroopa riigid tahtsid Prantsusmaa mõju ära kasutada ja rünnata Prantsusmaad. Kindlasti oli Prantsuse revolutsioon tähtis, sest lõpuks kukutati kuninga võim ja kuningriigist sai vabariik. "Euroopa Napoleoni sõdade ajal" Moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, protektoriks sai Napoleon ise. Reini Liit pidi osalema
vabaneda ning luua uus võimuorgan, Rahvuskonvent, mis asjad oma kätte võtaks. Esialgu polnud aga ikka veel selge, kas Prantsusmaa jääb kuningriigiks või saab tast vabariik. Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda seoses lüüasaamisega sõjatandril ning majandusraskuste tõttu.Kriitilises olukorras leiti, et zirondiinidest ministrid ja valitsusasutused on muutunud teovõimetuks. Aprillis 1793 otsustas Konvent luua erakorralise võimuorgani-- Päästekomitee, mis koosnes jakobiinidest. Rahva kaasatõmbamiseks viisid jakobiinid läbi olulisi reforme-feodaalkohustuste kaotamine, võttis vastu otsuse kogukonna ühismaade jagamise kohta vastavalt perekonna suurusele jnejne. Seega Diktatuuri tähtsaim organ oli 12 liikmest koosnev Rahvapäästekomitee.(kõik võrdsed, kuid juhtiv roll siiski Maximilien Robespierre´il.) 1 Suure Prantsuse revolutsiooni tagajärgedeks on :
Suur prantsuse revulutsioon Mõisted: · generaalstaadid-vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk-ja varauusaegsel prantsusmaal · seaduslik kogu seaduslik riigivõimu organ, mis koosneb jakobiinidest, soodestja monarhia pooldajatest · jakobiinid- prantsuse revulutsiooni radikaalne tiib,kes käis koos endise Püha Jakobi kloostris; 1793a. Tõusid prantsuse revulutsiooni etteotsa kahetsedes diktatuuri ja terrori · ziroliinid- prantsuse revulutsiooni mõõdukaim tiib · asutav kogu- rahvuskogu, mis pidi koostama prantsusmaa jaoks põhiseadused ning seega panema aluse uuele riigikorrale · jakobiinide diktatuur- nende võimule tulek 1793
Rousseaud vahetama pidevalt elupaika. ”Kiri d’Alambert’ile” , milles ta ründas kaasaegse teatri moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire’iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan “Julie ehk uus Héloise”. Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat “Émile ehk kasvatusest” määrati võimude poolt põletamisele ja “Ühiskondlik leping” tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud “Pihtimused” ja “Üksildase uitaja unistused” Rosseau kaudu kõneles masside hääl! Johann Cristoph Friedrich von Schiller (1759-1805) sündis Saksamaal. Tema isa oli sõjaväe velsker, mistõttu ka Schiller 13- aastaselt sõjaväkke astus. 21-selt saadeti ta Stuttgarti rügementi. Seal hakkas noormees kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks
Tartu 2010 1 Tartu Kunstigümnaasium Zirondiinid Mõiste "zirondiin" võttis kasutusele kirjanik ja ajaloolane Lamartine 19. sajandi esimese poolel. Zirondiinid olid poliitiline rühmitus, mille liikmed arvasid, et vabariigi väljakuulutamisega on revolutsioon lõppenud. Päris nii see ei olnud. Kirjutades zirondiinidest, ei saa kuidagi mööda minna nende Püha Jakobi kloostrikaaslastest jakobiinidest. Lühidalt jakobiinid tagandasid ning tapsid giljotiiniga zirondiine, kehtestasid diktatuuri, mis hiljem lagunes ja palju muud. Jakobiinide reziimi olemusest Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning efektiviseeriti riigivalitsemine. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim,
Peamised tegevused: Tuli kokku kutsuda Rahvuskonvent Vabariik 22.09.1792 võeti vastu seadus, millega kaotati kuningavõim 21.01.1793 hukati giljotiini all Louis XVI Zirondiinide valitsuse populaarsuse languse põhjused: - Toidupuudus, hinnatõus, talupoegade rahulolematus mäss, sõdade vastu, tööpuudus, lüüsaamised sõjatandril. Tagajärg: 1793. aprillis loodi erakorralise võimuorgan Rahvapäästekomitee, koosnes jakobiinidest. Juhiks Danton (12 liiget). Arreteerisid zirondiine. Jakobiinide diktatuur Nende põhiseaduse sisu üldine valimisõigus (alates 21.aastast), demokraatia Tegevused, reformid: · Kehtestati surmanuhtlus kahtlaste nimekirja alusel, hukati Marie Antoinette' · Kõikide feodaalkohustuste kaotamine, talupojast saab maaomanik · Üldine sõjaväekohustus, sõjaväevarustamise kohustus
Vähe sellest ta keeldus allumast Konvendile ja mõne päeva möödumisel läks koos oma adjutandiga (Philippe Égalité pojaga) vaenlase poole üle. Dumouriez reetmine tõi kaasa suured muudatused Prantsusmaa sisepoliitikas. ROBESPIERRE, SAINT-JUST, COUTHON,MARAT kasutasid ära soodsa poliitilise olukorra parlamendis. Konvent hääletas maha zirondiinide valitsuse ning see asendati montanjaaridest (jakobiinidest) ministritega. Üksnes Danton säilitas kohtuministri portfelli. Ebaedule välisrindel järgnes uus häda Lääne-Prantsusmaal Vendée departemangus ja Bretagne'is puhkesid rojalistlikud mässud, mis võtsid kodusõja mõõtmed. Metsavendlus ja partisanisõda levisid ka mujale. Noor vabariik oli hävingu äärel. 13. juulil 1793 tungis Normandiast pärit Charlotte Corday [kor´dee] Marat' korterisse ja tappis poliitiku. Saint-Just pani parlamendis
Rousseaud vahetama pidevalt elupaika. "Kiri d'Alambert'ile" (1758), milles ta ründas kaasaegse teatri moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire'iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761). Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat "Émile ehk kasvatusest" (1762) määrati võimude poolt põletamisele ja "Ühiskondlik leping"(1762) tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud "Pihtimused"(1781) ja "Üksildase uitaja unistused"(1782). Rosseau kaudu kõneles masside hääl! Denis Diderot (1713-1784) paistis XVIII sajandi teise poole prantsuse kirjanduses silma oma poleemiliste teostega. Ta oli materialistlik filosoof ja juhtiv entsüklopedist, olles samas karm usukriitik ja mehine võitleja eesrindlike kodanlike ideede eest
Vabariigi väljakuulutamine Pärast kuningavõimu kukutamist, hakati ette valmistama uue rahva esinduskogu Rahvuskonvendi kokkukutsumist. Nende eesmärgiks oli koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel jäid ülekaalu vabariigi pooldajad ning monarhistide mõju oli kadunud. 22. septembril 1792 kuulutas Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Rahvuskonvendi koosseis pärast vabariigi väljakuulutamist koosnes jakobiinidest, zirondiinidest ning soodest. Esialgu olid nende hulgast kõige mõjukamad zirondiinid. Jakobiinide radikaalse suuna esindajate ja zirondiinide vahel tekkisid vastuolud, kuna viimased pidasid vabariigi väljakuulutamist märgiks, et revolutsioon on lõppenud, radikaalsemad jakobiinid pooldasid aga revolutsiooni süvendamist. See viis zirondiinide lahkumiseni Jakobiinide klubist. Rahvuskonvendis vaieldi pidevalt kuninga ja ta tuleviku üle. 1793. aastal algas avalik
allumast Konvendile ja mõne päeva möödumisel läks koos oma adjutandiga (Philippe Égalité pojaga) vaenlase poole üle. Dumouriez reetmine tõi kaasa suured muudatused Prantsusmaa sisepoliitikas. Robespierre Saint-Just Couthon ROBESPIERRE, SAINT-JUST, COUTHON28 ,MARAT kasutasid ära soodsa poliitilise olukorra parlamendis. Konvent hääletas maha žirondiinide valitsuse ning see asendati montanjaaridest (jakobiinidest) ministritega. Üksnes Danton säilitas kohtuministri portfelli. Ebaedule välisrindel järgnes uus häda – Lääne-Prantsusmaal Vendée departemangus ja Bretagne’is puhkesid rojalistlikud mässud, mis võtsid kodusõja mõõtmed. Metsavendlus ja partisanisõda levisid ka mujale. Noor vabariik oli hävingu äärel. 28 Couthon [ku´to(n)], Georges (1755-1794) – advokaat; Seadusandliku Kogu ja Konvendi saadik; jalgadest halvatuna liikus
allumast Konvendile ja mõne päeva möödumisel läks koos oma adjutandiga (Philippe Égalité pojaga) vaenlase poole üle. Dumouriez reetmine tõi kaasa suured muudatused Prantsusmaa sisepoliitikas. Robespierre Saint-Just Couthon ROBESPIERRE, SAINT-JUST, COUTHON28 ,MARAT kasutasid ära soodsa poliitilise olukorra parlamendis. Konvent hääletas maha zirondiinide valitsuse ning see asendati montanjaaridest (jakobiinidest) ministritega. Üksnes Danton säilitas kohtuministri portfelli. Ebaedule välisrindel järgnes uus häda Lääne-Prantsusmaal Vendée departemangus ja Bretagne'is puhkesid rojalistlikud mässud, mis võtsid kodusõja mõõtmed. Metsavendlus ja partisanisõda levisid ka mujale. Noor vabariik oli hävingu äärel. 28 Couthon [ku´to(n)], Georges (1755-1794) advokaat; Seadusandliku Kogu ja Konvendi saadik; jalgadest halvatuna liikus
Akadeemia preemia. Ta väljus mõõdukast valgustlikkusest, mida viljeles Voltaire. Tema ideede radikaalsust tõendas ka ,,Arutlus inimese ebavõrdsuse päristolust ja tekkest", mille tõttu hakkasid teda taga kiusama ametivõimud. Rousseau radikaalsus tõi talle palju vaenlasi ning see mõjus talle halvasti. Ülimenukaks sai aga tema romantilise kallakuga kiriromaan ,,Jule ehk Uus Heloise". Tema ,,Ühiskondlik leping" tõukas tegutsema jakobiinidest revoulutsioonili demokraate. Ta ei saanud tagakiusamise eest rahu ei Prantsusmaal, Sveitsis ega Hollandis. Pariisis lõpetas avameelsed ,,Pihtimused" ja ,,Üksildase uitaja unistused". Kui Voltaire esindas vaimueliiti , siis Rousseau' kaudu kõneles masside hääl. Rousseau võttis omaks veendumuse, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed ja et sünnipäraselt oleme head. Inimest rikub ühiskond oma halbade kommetega, samuti rikuvad teda väärad ideed, mõistus
Näljamarss, naiste marss Versaillesse, kus toodakse rahva nõudmisel Louis XIV koos õukonnaga Pariisi, kuna seal on põhisündmused ja kuningas peaks olema rahva silme ja kontrolli all. Louis XVI ja konstitutsioon. 3. sept 1791 võetakse vastu konstitutsioon ehk Prm esimene põhiseadus. Kuningas kirjutas alla, temast sai mitte aseadusandlik võim, vaid täitesaatev. Konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik Korpus (Legislatiiv). Koosnes zirodiinidest (jõukas haritlaskond ja kodanlus), jakobiinidest (nõudsid uusi muutusi ja aina enam kuningavõimu piiramist) ja soost. Põhiseaduse järgi on seadusandlik võim nende käes. Sankülotid Alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid Louis XVI kukutamine (Louis Capet). 10. augusti 1789 rahvas uuesti ründas lossi, nüüd võeti kuningas ja ta pere kinni, pandi vangi. Louis XVI Bourbonist saab Louis Capet, kui sankülotid ta kukutavad. 21. jaanuar 1793 toimus Loius XVI hukkamine
Kaotati tsunftid ja natsionaliseeriti kiriku vara. 26. augustil võeti vastu ‘Inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioon.’ Selles fikseeriti uue konstitutsiooni alused ja pandi paika inimese ja kodaniku põhiõigused (võrdsus seaduse ees, isikupuutumatus, õigus olla valitud ameteisse, trükivabadus jne). Poliitikas hakkasid olulist rolli mängima poliitilised klubid: jakobiinid (Konstitutsiooni sõprade klubi – esindas radikaalset suunda), kelle juhiks kujunes M. de Robespierre. Jakobiinidest eraldusid źirondiinid (mõõdukamad, tuntuim juht oli J. Brissot). 1790. aastal hakkas väljakujunema arvukas emigratsioon. 1791 loodi peakorteriga Coblenzis emigrantide armee eesotsas krahv d’Artois’ga. Emigrandid plaanisid teiste riikide toel interventsiooni Prantsusmaale, ent see oli problemaatiline, kui kuningas oli Pariisis (Louis XVI oli muutunud revolutsiooni pantvangiks). Juunis 1791 üritasid kuningas Louis XVI ja tema abikaasa Marie Antoinette