Adrad Adra kasutamisele Eestis hiljemalt nooremal pronksiajal osutab otseselt ja vaieldamatult nii kivikoristus kui ka kamberpõldude tekkimine. Põllulappide suurus ja eriti just nelinurkne kuju said olla tingitud ainult adra kasutamisest. Sirbid Peamiseks viljalõikamise vahendiks oli usutavasti sirp. Neoliitikumis tehti sirbid kas puust ja varustati väikeste kiviteradega või siis üleni tulekivist; metalliajal valmistati need juba pronksist ja rauast. Jahvekivid Tahuliste külgedega jahvekivid koos mõnede jahvatamisalustega on ainsad meieni säilinud tööriistad põllumajandussaaduste ümbertöötamise tarbeks, kuigi neid kive võidi tarvitada mitmeks muukski otstarbeks. Käsitöö Nooremast pronksiajast alates kujunes karjakasvatuse ja maaharimise kõrval välja uudne tegevusliik, millest järk-järgult sai oluline komponent elatusvahendite hankimisel ja elujärje parandamisel. Selleks oli metallesemete valmistamine ja nendega kauplemine.
rida toestanud ilmselt ühe suurema pronksiaegse ristpalkhoone katust keskelt. Pronksiaegne leiumaterjal koosnes peamiselt keraamikast, aga leiti ka üksikuid pronksesemeid: odaots, kaelavõru katke, naaskleid. Saadi ka valamisvormide katkeid ning rohkesti luu- ja sarvesemeid (harpuun, hobuse suitsekang, lusikas, nooleotsad, nõelad, naasklid, noad). Põllumajandusele viitavad taolised leiud nagu sarvest kõblas või adratera, jahvekivid ning võimalik linakamm. Hilisem Iru linnamägi oli võetud kasutusele juba nöörkeraamika kultuuri ajal, võimalik et 3. aastatuhande teisel poolel ema. Selleaegse asustuse jälgi, põhiliselt iseloomulikku keraamikat, on leitud kõikjalt linnamäelt, seega üsna laialdaselt alalt. Iru kindlustatud asula oli tekkinud umbes 7. sajandil ema ning püsinud kasutuses ka veel eelrooma rauaajal. Pronksiaegse kindlustatud asula kultuurkiht on siiski oluliselt paksem, kui eelrooma
maisi ja ubadega. Kuna inimesed ei saanud olla korraga mitmes kohas, ei saadud tegeleda samaaegselt maisi ja ubade ning teiste taimedega, vaid keskenduti just neile kahele. Flannery analüüsis ka Lähis-Ida toidutootmise probleeme. Rõhutas, et inimesed vabanesid loodusliku valiku survest. Flannery ja Frank Hole arvates hakkasid inimesed u 20 000 aastat tagasi liikuma küttimiselt ja koriluselt rohkem spetsialiseerunud majandusele (sh võeti kasutusele säilituslohud, jahvekivid). Võttis aluseks Braidwoodi 52 demograafilise mudeli ning oletas, et rahvastiku arv oli suur seal, kus leidus kodustatavaid taimi ja loomi (Lähis-Ida, Palestiina metsaalad). Rahvastiku juurdekasv põhjustas selle, et uued rahvarühmad pidid elama asuma äärealadele. Seal inimesed pidid hakkama otsima alternatiivseid meetodeid toidu hankimiseks äärealade teooria. 1970.-
meenutavad mäed. Bulgaarias Karanovos sellise asustuskihi paksus 12 m. Neoliitikumis kasvatati nisu ja otra, hiljem rukist, pisut ka ube, läätse ja õunu (?). Jätkus suur püügimajanduse osa. Vahemere ääres karjakasvatus (kitsed, lambad). Varasem maaviljelus baseerus aletamisel. Puuader, kõplad. Lambad, kitsed, viljaliigid jõudsid mujale Euroopasse Kagu-Euroopa vahendusel. Viljelusmajandusega seotud esemed: tulekivist v luust jahvekivid, lõikusnoad, sirbid. Tulekivitöötluses tipp. Valmistati tulekiviesemeid laiemale ringile. Keraamika säilitamiseks. Valmistamine eeldab paikset või poolpaikset eluviisi. Arenes kiiresti, tähtsaks muutus ornament. Püügikultuuri alal püsisid kaua kasutusel terava või 2 ümara põhjaga nõud. Keraamika valmistamise oskus levis nii siiretena kui ka ideedena. nende vahel. Muutused religioonis
annaabi.ee 
