tähele panema, et joonistust ei hõõrutaks käega laiali. Joonistusel kasutasin Evolution 665 HB 2 harilikku 7 Värvipliiats Värvipliiatsite värvilisi südamikke valmistatakse teistmoodi. Nad koosnevad värvipigmentidest, rasvadest, vahadest, sideainetest (tavaliselt tselluloosi derivaatidest) ja mineraalsetest täiteainetest, näiteks talgist ja jahvatatud kaoliinist. Värvipliiatsisüdamike kvaliteet sõltub jahvatise peenusest, eelkõige aga pigmentide osakaalust ja kvaliteedist. Mida suurem on pigmentide osakaal, seda kõrgem on südamiku kvaliteet ja seda paremini hakkab pliiats paberi külge. Pärast segamist pressitakse segu matriitsi abil välja ning südamikud lõigatakse parajateks tükkideks. Erinevalt grafiitsüdamikest värvipliiatsisüdamikke ei põletata, vaid kuivatatakse kuivatusahjus. Et pliiats paremini libiseks, käib värvipliiatsisüdamik läbi veel kuumast rasvavannist.
·Sfumato ehk toonide ja värvinüansside sujuv vaheldumine teise paberitükiga hõõrutakse pliiatsi värvipigmente paberisse ·Heleduse esiletoomine kustutatakse tumedaid pindu kustutuskummiga või heledaid laike valge plaatsiga tumedale pinnale 12 Värvipliiatsid Värvipliiatsid koosnevad värvipigmentidest, rasvadest, vahadest, sideainetest ja mineraalsetest täiteainetest Värvipliiatsisüdamike kvaliteet sõltub jahvatise peenusest, eelkõige aga pigmentide osakaalust ja kvaliteedist (pigmenti rohkem kõrgem kvaliteet) Värvipliiatsisüdamikud kuivatatakse kuivatusahjus Paremaks libisemiseks käib värvipliiatsisüdamik läbi veel kuumast rasvavannist 13 Harjutused värvipliiatsitega joonistamisel ·Värviüleminekud üks toon sulatatakse teise sisse ·Kihiti katmine üks värv värvitakse üle teisega ·Pointillism tehakse eri värvi punkte üksteise kõrvale
· Jahuti JAHVATAMINE · Eesmärk- linnase purustamine, et endospermi toitaineid vees paremini lahustuks · Linnastera kestad ei tohi purundea jahvatamise käigus, sest nad segavad siis hiljem filtreerimist ja seal sees on tanniinid, sest nad annavad juurde kõrvalmaitse ja kestad veel juurde. · Linnas pritsitakse enne jahvtamist üle sooja (60-65C) leotusveega sõkalde muutmiseks elastseteks. · Linnasterade kestade leotusaeg on 0,5-1 minutit. · Jahvatise jämedus on oluline: sõltub linnase modifitiseeriumise tasemest, jahust lahustub virdesse rohkem toitaineid, kuid jahu ise võib tekitada hilisemal filtreerimisel probleeme, jäme jahvatis on hea filtreeriv materjal, kuid sealt ei lahustu piisavalt palju toitained tavaliselt tagab jahvatamine 3-e jämedusega linnase osad: jahu, peen ja jämedad oskaesed · Peale jahvatamist segatakse jahvatatud linnased meskimisveega ja pumbatakse meskikatlasse MESKIMINE
annaabi.ee 
