kiiremini kui I-135 kõdunes, mis suurendas jällegi jõudu, selle tagajärjel suurenes Xe-135 põlenguprotsess taaskord ning nii edasi. Kuna enamus jahutusvarrastest oli eemaldatud, siis polnud enam midagi, mis saatuslikku katastroofi vältida suutnuks. Kell 1:23:40 vajutasid operaatorid AZ-5 nuppu, mis käskis reaktori väljalülitamist, lülitades kõik jahutusvardad sisse tagasi, kaasa arvatud ka enne manuaalselt välja võetud vardad. Plahvatus Jahutusvarraste aeglane sisestusmehhanism ning varraste vigane disain tegelikult suurendas reaktsiooni tempot. Selle hetkel hakkasid purunema kütusevardad, mistõttu osad küttustevarrastest kukkusid kokku jahutusvarrastega. Enam ei olnud absoluutselt mitte midagi enam teha. Reaktori jõudlus oli hüpanud 30GW, ligi 10 korda normaalsest, mis tähendas seda, et kütusevardad hakkasid sulama ja toimus suur auru plahvatus. Pärast seda, kui poo, katust oli ära lennanud, suurenes hapniku
Reaktori jõud oli siiski suurendatud 200 MW, mis on vähem kui kolmandik vajalikust kogusest eksperimendi läbiviimiseks. 1:05 hommikul, 26. aprillil, pidavat veepumbad turbiini jõul ennast tööle lülitama, suurendades veevoolu kaugemale kui see, mis on ohutuse-nõudes kirjas. Veevool suurenes veelgi 1:19 hommikul ja kuna ka vesi imab neutroneid, siis reaktori jõud kahanes veelgi ning see nõudis mõningate manuaalselt juhitavate jahutusvarraste eemaldamist. See aga lõi eriti ohtliku olukorra; enamus jahutusvarrastest eemaldati, ainus asi, mis ajas veel reaktorit töökorras hoidmiseks, oli Xe-135 tootmine. 25. Aprilli päevaajal, planeeriti neljas reaktor seisata, ülevaatluse eesmärgil. Vastu võeti otsus, et katsetada reaktori turbiini generaatorit, et kas too genereerib piisavalt elektrit et reaktori ohutus-süsteeme jooksutada (eriti veepumpasid), sündmuse käigus kadus osake välist elektrijõudu
25. Aprillil 1986, 4. energiaplokis, leidis aset katse, mille käigus insenerid ja teadlased tahtsid kontrollida, kas turbiinid suudaksid toota täieliku elektrikatkestuse puhul piisavalt elektrit elektrijaama jaoks ja veenduda hädajahutuse töötamises. Et lasta katsel toimuda realistlikes tingimustes, lülitati välja hädaolukorraprogramm "Keskmine kaitse", mille alla kuuluvad mitmed ohutustehnikad nagu hädajahutus ja jahutusvarraste sissetõmbamine. Katse algus lükati siiski edasi. Seega jäi katsetuse läbiviimine ettevalmistamata öise vahetuse hooleks, kelle prooviasetus oli teinud reaktori kaitsetuks. Õnnetus Kogenematu reaktorioperaatori Leonid Toptunovi vea läbi, just mõni hetk enne katse algust, reaktori jõudlus kahanes tohutult. Et seda tõsta, eemaldasid operaatorid jahutsvardad(need, millega tuuma ahelreaktsiooni juhitakse) ja varraste koguarv langes alla lubatud miinimum 28 varda
annaabi.ee 
