Tšernobõli tuumakatastroof
alles 1/3 teest (SCRAM tõttu) ning seega oli reaktsiooni võimatu peatada. Sellel hetkel ei olnud
enam absoluutselt midagi võimalik teha. 1:23:47 oli hüpanud reaktori jõudlus 30 GW, ligi 10
korda normaalsest, mis tähendas seda, et kütusevardad hakkasid sulama ning auru rõhk tõusis
kiiresti ja toimus suur auru plahvatus. Tekkinud aur liikus vertikaalselt varraste kanalite vahel
reaktoris, vahetades välja ning hävitades reaktori kaane, murendades jahutustorusid, ning seejärel
reaktori kaane täiesti maha lüües. Pärast seda, kui pool katust ära lennanud oli, suurenes hapniku
sissepääs, kombineeritud suure temperatuuri juures oleneva reaktorikütuse ning grafiidiga, algas
grafiit-tulekahju. See tuli aitas kaasa radioaktiivse materjali edasikandmist ning seetõttu lähedal
olevate piirkondade saastumist. Radioaktiivsust ei hoitud mitte üheski erilises hoiukambris, ning
õhk kandis radioaktiivseid osi tuule kaudu üle riiklike piiride
annaabi.ee 
