seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik hapnik. Alkoksiidioon on väga nõrga happe anioon. Alkohol on on hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propanool Karboksüülhapped- hcooh-metaanhape ch3cooh-etaanhape C2h5cooh-propaanhape Sahhariidid- c6h12o6-glükoos c6h12o6-fruktoos c12h22o11-sahharoos (c6h10o5)n-tärklis tselluloos Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi
Kui 70cm3 lahuses on 2,2134g, siis 1000cm3 lahuses on 2,2134/70 * 1000 = 31,62 g MNaCl (molaarsus) = mNaCl lahus 1000cm3 / MNaCl =31,62 / 58 = 0,55 mol/dm3 Järeldus: Segus oli 2,2134 gr soola(NaCl) ning sellest sai lahus, mille tihedus on 1,020g/cm3. Soola sisaldavus lahuses on 3,1% ja lahuse molaarsuseks on määratud 0,55M. Töö nr.8 katse 1 Katse 1:suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö vahendid: Keeduklaas, elektripliit, trmomeeter, jahutussegu, uhmer Töö reaktiivid: Distilleeritud vesi, suhkur(sahharoos C12H22O11) Töö kirjeldus: 1. Peenestame suhkurt 2. Pipeteerime keeduklaasi 50 cm3 dest. Vett 3. Asetame keedklaas veega jahutussegusse 4. Paneme kirja temperatuuri, millel vees hakkab jää tekkima 5. Pipeteerime uuesse keeduklaasisse 50cm3 ning lisame 25 g peenestatud suhkurt 6. Uuesti määrame termomeetri näiteid kui suhkru lahus hakkab jäätuma Saadud andmed
annaabi.ee 
