Väga hea soojusallikas soojuspumbale Veekogud peavad olema küllalt suured ja sügavad Luba keskkonnateenistuse poolt Paigaldatakse kas tiiki või järve. Maasoojusenergia plussid küttekulud on madalaimad võrreldes: turba, kivisöe, brikett, puu, gaas, petrool- ja õliküttega torustiku eluiga on Lääne kogemuste järgi 20-25a. 3- kuni 4 kordne kasutegur tavalise elektrikütte ees Keskkonnasõbralik Võimalik toota elektrit Kasutada suvel jahutusena Stabiilne sooja- ja elektrihind Miinused Suhteliselt kallis (alates 3800) Tulevik Aastaks 2020 25% kogu tarbitavast energiast peab tulema taastuvatest energiaallikatest. Sõltumatus tarnijast Tänan tähelepanu eest
jahutamiseks. Samuti kõrgematemperatuurist geotermilist ressurssi hetkel rakendada ei ole võimalik, kuna põhjavee temperatuur ei ületa 16 °C ja puudub info Eesti maakoore süvakihtide soojusenergia kohta. Eestis on kasutusel peamiselt neli erinevat kollektorit: maakollektor, soojuspuurauk, energiavai, energiakaev, veekollektor. Tulevikus võiks Eestis iga elumaja või ühiskondlik hoone kasutada geotermaalenergiat ühe osa kütte või jahutusena. Kasutatud allikad http://geothermal.org.ee/ http://eprints.tktk.ee/1212/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/taastuvad_ener giaallikad_argo.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Geotermaalenergia
annaabi.ee 
