Referaat Automaatika alused Teema : Aurusti Koostja: Vladislav Petrov MK-31 Tallinn, 2016 Sajandeid on inimesed teadnud, et vee aurustumisega kaasneb jahutusefekt. Teadmata küll asja olemust ja teoreetilist sisu, tundsid inimesed, et see keha osa, mis on märjaks saanud ja hakkab kuivama õhus, tundub külmana. Teada on, et Egiptuses vähemalt 2 sajandil kasutati, aurustumisega jahutati veeanumaid, kirjanduses on andmeid, et muistse Indias rakendati aurustumisega jää tegemist. Robert Boyle (1627-1961), inglise keemik- füüsik, uuris gaaside paisumist tegi kindlaks, et vesi aurustub vaakumis. Esimesed katsed toota külma mehaaniliselt oli
..30 0C, eeldades, et samal ajal on tõusnud ka välistemperatuur t0 = 40 0C ja õhuniiskus 0 = 90% ja õhujahutid töötavad mereveel (algandmed eelmisest ülesandest nr.2) Ülesande lahendamisel tuleb arvestada: 1. Merevee temperatuuri muutus avaldab mõju ülelaadimisõhu temperatuurile ja peamasina jahutusvee temperatuurile. 2. Ülelaadimisõhu minimaalne temperatuur mereveega jahutuse korral saab reeglina olla Ts = Tm.v.+ (10...15 0C) K. 3. Merevee kõrge temperatuuri korral tema jahutusefekt võib väheneda nullini ja ülelaadimisõhu temperatuur hakkab tõusma. 4. Õhu ülejahutuse korral, allapoole kastepunkti temperatuuri, õhus sisalduv niiskus kondenseerub ja mootori silindrisse sattuv kondensaat tekitab kütuses olevate väävliühenditega metallile agressiivse väävelhappe. Seepärast peab ülelaadimisõhu temperatuur pärast jahutit oleks 5...10 0C kõrgem veeauru kastetilgatemperatuurist. 5. Soovitatavad ülelaadimisõhu temperatuurid vastavalt ülelaadimisrõhule,
8. Kirjeldada vähemalt kahte kuuma vee tootmise / saamise meetodit. Veeboiler – klassikaline energia tootmise viis. (mahtbolier, elektriboiler jne) Katlamaja, veekatlad, looduslik kuum vesi, aurust tekkinud kondensaat. 9. Kuidas mõjutavad jahutusvee liik ja vee erikulu jahutamise resultaati (tulemust)? Selgitada näite varal. Mida madalamat vee temp kasutame, seda kiiremini jahtub toode, resultaat parem. Mida suurem vee erikulu, seda parem jahutusefekt. 10. Vee erikulu n on tavaliselt piirides 1 –4. 1) Millest lähtutakse vee erikulu n valikul? 2) Miks ei ole otstarbekas kasutada vee erikulu üle 4 1) Lähtutakse sellest, kas vesi on ühekordselt kasutatav või korduvkasutus. Suurem on siis kui korduvkasutatav vesi. Oleneb ka kättesaadavusest. 2) pumba ja elektri kulutused lähevad liiga suureks, oleks vaja võimsat pumpa jne. 11. Nimetada vähemalt 3 veemajanduse ahela olulist lüli
annaabi.ee 
