2. Isoleermaterjalid ja nende kasutamine 2.1 Gaasid Isomeermaterjalidena leiavad kõige rohkem kasutust õhhhk, lämmastik ja elegaas. Tihti isoleermaterjalidena kasutatavatel gaasidel ka teisi funktsioone, näiteks jahutamine. Kõige sagedamini on gaasilisek sdielektrikuks õhk. Õhk on isoleermaterjaliks näiteks õhuliini juhtmete ja mitmesuguste kõrg- ja madalpingeseadmete voolujuhtiovate osade vahel. Sageli on õhk samal ajal ka jahutavaks keskkonnaks ja õhklõlitites elektrikaart kustutavaks keskkonnaks.Õhu elektriline tugevus ei ole suur, seepärast on kõrgepingeseadmetes voolujuhtivate osade vahekaugus suur ja õhkisolatsiooniga seadmed suurte mõõtmetega. Seda puudust leevendab elegaasi kasutamine.Elegaasi elektriline tugevus ületab õhu vastava näitaja u 2,5x, ta ei ole mürgine ,ei lagune alla 500oC temperatuuril ja on suhtleiselt odav.
0,03%; H2-0,01%; Ar-0,9%) koos veeauruga. Isoleermaterjalidena leiavad kõige sagedamini kasutamist õhk, elegaas, lämmastik ja vesinik . Sageli on isoleermaterjalina kasutavatel gaasidel ka teisi funktsioone, nagu seadme või süsteemi jahutamine ja elektrikaare summutamine. Kõige sagedamini on gaasiliseks dielektrikuks õhk. Õhk on isoleermaterjaliks tavaliste õhuliini juhtmete ja mitmesuguste kõrge- ja madalpingeseadmete voolujuhtivate osade vahel. Õhk on samal ajal ka jahutavaks ja õhklülitites elektrikaart kustutavaks keskkonnaks. Õhu elektriline tugevus on suhteliselt väike, seepärast kujunevad kõrgepingeseadmetes voolujuhtivate osade vahekaugused suureks ja seetõttu ka õhkisolatsiooniga seadmete mõõtmed on suured. Elegaasi (väävelheksafluoriid SF6 , keemiliselt püsiv temperatuurini kuni 500 °C) kasutamine võimaldab seadmete, nagu trafode ja võimsuslülitite gabariite vähendada,
enamasti mitmeastmelistena, madalama temperatuuriga astmed vastuvoolu, kõrgtemperatuuriga aste pärivoolu. Auru ülekuumendites temperatuuriga üle 450 °C toimub auru segamine ja auru juhtimine ülekuumendi gaasikäigu ühelt küljelt teisele. Auruülekuumendid jagatakse vahekollektoritega pakettideks. Pakettide paksus 1-1,5 m, pakettide vahekaugus peab olema vähemalt 0,5 m. Ülekuumendi aurutemperatuuri reguleerimiseks kasutatakse pindjahuteid (jahutavaks keskkonnaks katla toitevesi) või pritsjahuteid (aurusse pritsitakse peente jugadena sooladevaba jahutusvett). Suuremates kateldes kasutatakse pritsjahuteid. Temperatuuriregulaator paikneb tavaliselt ülekuumendi pakettidevahelises kollektoris, mitte ülekuumendi järel, sest muidu võivad veepiisad turbiini sattuda ja seda lõhkuda. Temperatuuriregulaatori reguleerimisvahemik auru entalpia järgi valitakse 40-105 kJ/k, millele vastab aurutemperatuuri muutus 15-40°C. 16
Kasutusel alates 1960ndatest Kõige ökonoomsem meetod setete eraldamiseks Teeklaasi efekt: kombinatsioon rõhkudest ja tsentrifugaaljõudest, mis tekivad, kui virre pannakse katlas kerlema Katla keskel on vedeliku keerlimiskiirus suurem kui äärtes ja põhjas Katla keskele põhja moodustub hägu kuhil 26. Kuidas virret jahutatakse? Virret jahutatakse plaatsoojusvahetiga jahutustemperatuur= käärimise algtemperatuuriga: 6-12 °C laagriõllel, 18 °C pinnakääritusega õllel Jahutavaks agensiks kasutatakse: · Jäävesi · Soolvesi, alkohol/glükool 27. Milleks virret aereeritakse? O = 6-8 mg/L Virret aereeritakse, juhtides steriilset õhku või hapnikku jahutatud virde joasse Hapniku lahustuvus virdes on seda parem, mida madalam on virde temperatuur ja mida väiksem on virde tihedus Erinevate pärmide rasside hapniku tarvidus on ka erinev 28. Virde kääritamine. Käärimise faasid. Mis toimub käärimise aeroobses faasis? mis
enamasti mitmeastmelistena, madalama temperatuuriga astmed vastuvoolu, kõrgtemperatuuriga aste pärivoolu. Auru ülekuumendites temperatuuriga üle 450 °C toimub auru segamine ja auru juhtimine ülekuumendi gaasikäigu ühelt küljelt teisele. Auruülekuumendid jagatakse vahekollektoritega pakettideks. Pakettide paksus 1-1,5 m, pakettide vahekaugus peab olema vähemalt 0,5 m. Ülekuumendi aurutemperatuuri reguleerimiseks kasutatakse pindjahuteid (jahutavaks keskkonnaks katla toitevesi) või pritsjahuteid (aurusse pritsitakse peente jugadena sooladevaba jahutusvett). Suuremates kateldes kasutatakse pritsjahuteid. Temperatuuriregulaator paikneb tavaliselt ülekuumendi pakettidevahelises kollektoris, mitte ülekuumendi järel, sest muidu võivad veepiisad turbiini sattuda ja seda lõhkuda. Temperatuuriregulaatori reguleerimisvahemik auru entalpia järgi valitakse 40-105 kJ/k, millele vastab aurutemperatuuri muutus 15-40°C.
Kõige sagedamini on Niiskuskindluse all mõistetakse dielektriku gaasiliseks dielektrikuks õhk. Õhk on isoleermater- võimet pidevalt töötada niiskes keskkonnas ilma, et jaliks näiteks õhuliini juhtmete ja mitmesuguste tema omadused nimetamisväärselt halveneksid. kõrge- ja madalpingeseadmete voolujuhtivate osade Õhus esineb alati teatud kogus veeauru. Vesi on vahel. Sageli on õhk samal ajal ka jahutavaks kesk- tugevalt polaarne madala eritakistusega vedelik, konnaks ja õhklülitites elektrikaart kustutavaks kesk- seega vedeldielektrikusse sattunud või tahke konnaks. Õhu elektriline tugevus ei ole suur, see- dielektriku pooridesse tunginud vesi halvendab pärast on kõrgepingeseadmetes voolujuhtivate tunduvalt dielektriku elektrilisi omadusi. Vee molekul osade vahekaugus suur ja õhkisolatsiooniga sead-
annaabi.ee 
