Valmistasime nii öelda kissellilahuse - eelnevalt kaalutud keeduklaasi valasime 150 ml eelmises punktis saadud happe lahust ja lisasime 10,67 g suhkrut. Lahuse panime keema ning lisasime kartulitärklise suspensiooni peenikese joana, samal ajal segasime intensiivselt seda, et vältida klompide tekkimist. Saadud segu keetsime ca 1 minuti, mulle esile ei kerkinud kisselli keetmisel. Võtsime kissell pliidilt ja jahutasime kiiresti külmas vesivannis. Vesivanni valmistasime juba enne ette, sinna panime jääd ja külma vett, kuid enne nõu jäävanni asetamist jahutasime teda leigema vee all, et klaas ei puruneks liigse külma tõttu. Võtsime keeduklaasi välja ning kuivatasime ja kaalusime selle koos kisselliga. Arvutasime saadud kiselli massi: keeduklaasi kaal ilma kissellita 129,23 g ja koos kisselliga 326,45 g. Kisselli m=197,22.
SDS-i 10% lahus akrüülamiid/bisakrüülamiidi lahus Viimastena lisasime TEMEDit tõmbe all ja APSi, mis katalüüsivad polümerisatsioonireaktsiooni. 4. Valasime kontsentreerivat geeli lahutava (alumise) geeli peale ning panime paika kammi (ettevaatlikult). Jätsime geeli polümeriseeruma. 5. Sellel ajal valmistasime proovid ette. Segasime omavahel valgulahust ja 2x laadimispuhvrit (15 µl : 15 µl). Inkubeerisime denatureerimiseks 95oC juures 5 minutit. Jahutasime jäävannis. 6. Proovide jahutamise ajal asetasime geel foreesiaparaati. Täitsime puhvrikambrid jooksupuhvriga (0,25 M TRIS, 1,92 M glütsiin, 0,1% SDS, pH 8,3), eemaldasime ettevaatlikult kammi ning pesime moodustunud geelitaskutest välja polümeriseerumata geelilahuse jäägid (kasutades jooksupuhvrit ja süstalt). Forees 1. Kandsime ettevalmistatud valguproove ettevaatlikult geelitaskutesse (20 l). Protokollisime, millisesse taskusse, millise proovi kandsid. 2
laadimispuhvri) eppendorfis. 1. Trüpsin 23,8 kDa 2. EPGluC 29 kDa 3. Laktaat dehüdrogenaas 35 kDa 4. HRP 44 kDa 5. Ovalbumiin 44,3 kDa 6. BSA 66,3 kDa 7. Tundmatu valk X kDa 2. Inkubeerisime denatureerimiseks 95oC juures 5 minutit. 3. Jahutasime valguproovid jäävannis. 4. Raputasime eppendorvid, et saada valgutilgad põhjale. Foreesiaparati asetamine: Proovide jahutamise ajal asetsime geel foreesiaparaati. Seleks täidsime puhvrikambrid jooksupuhvriga (0,25 M TRIS, 1,92 M glütsiin, 0,1% SDS, pH 8,3) ning eemaldasime kammi. Forees: 1. Igasse taskusse kandsime 20 µl valguproovi. Viimasse taskusse panime 3 µl foreesredeli - Thermo Scientific PageRuler Unstained Broad Range Protein Ladder. 2
katseklaasi mahust. Asetada katseklaasid keevasse vette ja kuumutada siidikiudude täieliku lahustumiseni. Jahtunud villa ja siidi leelistele lisada paar-kolm tilka 10% äädikhappe-pliisoola (Pb(CH3COO)2) lahust. Jälgida lahuse värvuse muutust. 4. Tulemused ja järeldused. Tulemused Asetasime villa ja siidikiud koos 5% naatriumhüdroksiidi ja asetasime katseklaasid keevasse vette kuni siidikiudude täieliku lahustumiseni. Seejärel jahutasime vee ning lisasime mõlemasse katseklaasi 2-3 tilka 10% äädikhappe- pliisoola lahust. Jälgisime värvuse muutumist ning märkasime et : Villa puhul oli algselt vedelik tume kollane. Ning peale 10% äädikhappe-pliisoola lahuse lisamist muutus vedelik pruuniks ning tekkis küllaldaselt pruuni sadet. Sadet tekkis väga palju Siidi puhul oli algselt lahus läbipaistev ja väga selge. Peale 10% äädikhappe-pliisoola lahuse lisamist tekkis aga vähesel määral valget sadet.
keeduklaasid, kaalud, universaalindikaator, katseklaasi hoidja, koonilised kolvid, termomeeter, spaatlid ainete võtmiseks. Katse nr1. Soolade lahustuvuse sõltuvus temperatuurist. Võetud KNO3-le vee lisamisel aine ei lahustunud, küll aga lahustus aine, kui saadud tulemust omakorda kuumutasime. Uuesti jahutamisel tekkisid kristallid. Soola lahustumine soojas vee toimub kiiremini, kui külmas vees. Samuti on ka lahustuvuse tulemus parem. Seda nägime kui uuesti saadud lahust jahutasime, soolakristallid ilmusid jälle vähtavale. Tahke aine lahustumine on endotermiline protsess, mis tähendab, et kristallvõre lõhkumiseks kulub rohkem energiat kui eraldub energiat ioonide hüdraatumisel. Katse nr2. Kindla konsentratsiooniga happe ja aluse lahuse valmistamine, nende kontsentratsiooni arvutamine ja tekkinud lahuste pH määramine. 2% boorhappe lahus, mis kaalub 50 g. Saamine: Mlahus-Ma=Mlahusti Mlahus=50g W=2%
ebameeldivad ja mõningal määral mürgised gaasid. Sula metalli valatakse vormi toitekanalisse kuni on näha ,et tõusukanal täitub. Pärast seda toimub valandi tardumine, see võtab aega 10-15 minutit. Tardunud valand saadakse vormikastist kätte vormisegu eemaldamisega, õppetöökoja käigus lihtsalt koputasime selle tagasi vormisegu sisse, puhastasime valandi üleliigsest kuivanud (kivistunud) vormisegust ja kärnist ning jahutasime saadud valandi vees. 3 Lõiketöötlemine Lõiketöötluse käigus tutvusime metallide lõiketöötlusega. Põhiliste treimisfunktsioonide ja erinevate treiteradega. Mõningal määral ka freespingi funktsioonide ning freesimisega üldiselt. Treimis ülesandeks oli treida metalsilindrist lood, mille teravik pidi olema 30º ning polt mille abil kinnitada loodile nöör.
DNA-d saada, samas liiga palju tsükleid suurendab vigade tõenäosust. c) Geelipildilt on näha, et PCR on tõenäoliselt ebaõnnestunud, kuna bändi pole näha (peaks olema noolega märgitud kohas). Põhjuseks võib olla ebatäpsus. Edasiseks tööks sain L-Envo pEGFP-C2. 2. PCR-i produkti puhastamine a) Kaalusime 1,5g agaroosi, viisime mahu TAE puhvriga 100ml-ni ja kuumutasime segu mikrolaineahjus, kuni agaroos täielikult lahustus. Seejärel jahutasime lahust ringjate liigutustega loksutades. Jahtunud segule lisasime 0,5l EtBr, loksutasime ning valasime lahuse geelialusele. Lasime geelil tarduda. b) Kuna produktide pikkus varieerus 300-2000 bp vahel, siis valmistasime 1,5% agaroos geeli. Mida pikemad produktid, seda lahjem peab olema geel, ning vastupidi. c) Kontrollgeeli valasime selleks, et hinnata, kas puhastamine on olnud efektiivne. Kui segusse
annaabi.ee 
