hävitamisest vaaraosipelgate vastu abi ei ole. Toakilk on viimasel ajal jäänud suhteliselt haruldaseks. Varasematel aegadel võis talumajades sageli öösiti tema siristamist kuulda. Soojalembese putukana elas ta seal ahjupragudes. Võib arvata, et kaasaegsetes elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam pole. Üsna palju elab inimelamutes mitmesuguseid mardikalisi. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvad peagi elama harilikud jahumardikad ning väike-jahumardikad. Puithoonetesse ja mööblisse võivad elama asuda mitmed tooneseppade liigid. Peaga vastu käiguseinu lüües tekitavad nad seintes ja mööblis tiksuvat heli. Palju lao- ja toakahjureid on nahanäklaste ja nende vastsete hulgas. Liblikalistest võib inimelamutes kohata mitmesuguseid koisid. Neist tuntuimad on kollakate läikivate tiibadega riidekoid. Neid vaevalt sääsest suuremaid liblikaid kohtab
hävitamisest vaaraosipelgate vastu abi ei ole. Toakilk on viimasel ajal jäänud suhteliselt haruldaseks. Varasematel aegadel võis talumajades sageli öösiti tema siristamist kuulda. Soojalembese putukana elas ta seal ahjupragudes. Võib arvata, et kaasaegsetes elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam pole. Üsna palju elab inimelamutes mitmesuguseid mardikalisi. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvad peagi elama harilikud jahumardikad ning väike-jahumardikad. Puithoonetesse ja mööblisse võivad elama asuda mitmed tooneseppade liigid. Peaga vastu käiguseinu lüües tekitavad nad seintes ja mööblis tiksuvat heli. Palju lao- ja toakahjureid on nahanäklaste ja nende vastsete hulgas. Liblikalistest võib inimelamutes kohata mitmesuguseid koisid. Neist tuntuimad on kollakate läikivate tiibadega riidekoid. Neid vaevalt sääsest suuremaid liblikaid kohtab
Parasiite on suhteliselt vähe. Need elavad koos mesilaste, sipelgate, termiitide, herilaste ja ämblikega. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon-, heli (siklased) ja ka valgussignaale (jaanimardikas). Klassikaliselt jaotatakse mardikalised kahte alamseltsi: röövmardikalised, näiteks jooksiklased ja vees elavad ujurlased; segatoidumardikalised, kelle hulka kuulub valdav osa mardikalisi. Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvab peagi elama harilik jahumardikas ning väike-jahumardikas. Mardiklaste iseloomulik tunnus on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad. See eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad nn kattetiivad (elytrae). Teine tiivapaar on kilejad ja mardikad kasutavad seda lendamiseks. Kattetiivad asetatakse lennuajal seljale kokku või kasutatakse lennul kandepindadena. Suised on haukamistüüpi. 11 (Wikipedia, 2011)
annaabi.ee 
