patroone. Orjad kõnelevad tööriistad. 6. Isel. Rooma perekonda, rõivastust, toitu ja elamuid, võrdle kreekaga. Perekond mehekeskne, naine truu, pidulikel üritustel naine mehe kõrval, mehe otsustada laste kasvatamine. Kreekas oli mees perepea ja abielu eesmärk oli järglasi saada, naised kasv. Lapsi. Rõivastus tuunika, jalas sandaalid, pükse ei kanta, pidulik oli tooga. Kreekas oli kitoon, himation, pükse ei kantud ja jalas sandaalid. Toit Vaesed jahupuder, puu-ja juurviljad, kalatoidud. Rikkad jahupuder, puuviljad juurviljad, ja lihatoidud. Jook oli piim ja lahj. Vein. Elamud nelinurksed kivist majad, keskmes avatud katusega ruum AATRIUM selle keskmes bassein 7. Millist meelelahutust armastati roomas, millist mitte? Võrdle kreekaga Roomas ei peetud spordist nii palju lugu, kui Kreekas, armastati närvikõdi tekitavaid vaatemänge kaarikute võidusõit, gladiaatorite võitlused
hoolega Käimise riided ehk käimariided Tööriided ehk pidamise riided --- kanti iga päev, lihtsakoelisemad, kaunistusteta Talurahva pidulik riietus Talurahva toit Tähtsaim toit oli leib - ikalduse aastatel lisati ka tammetõrusid ja sammalt - leiba peeti pühaks - “Austa leiba, leib on vanem kui meie” (vanasõna) Leiva kõrvale soolasilk Kört – poolvedel jahusupp Naeris – eestlaste “kartul” Tangu- ja jahupuder Liha söödi harva Rüüpamiseks oli kali ja hapupiim, kevaditi ka kasemahl Pidupäevaks valmistati õlut Söömiskombed Laua keskel suur kauss, igaüks võttis kordamööda oma lusikaga toitu Igal sööjal oli aga oma nuga Lauanõud puust ja savist Igal oma kindel koht lauas; peremees alati laua otsas Peremees lõikas ise igale pereliikmele kääru leiba Vanemad inimesed istusid, lapsed püstijalu “Jätku leiba”” --- “Jätku tarvis!”
Sellele lisandusid puder ja kört Sügisel tapeti loomi ja söödi liha Schwarz 4 Toidulaud Toit oli lihtne. Talupoja kõige tähtsam toit oli rukkileib. Leivapätsi lõikas peremees ise, mahakukkunud leivatükk tuli kohe üles tõsta ja sellele suud anda. Söödi ka ubasid ja herneid. Kartuleid ei olnud. Joodi kalja, õlut või hapupiima. Üsna igapäevane toit oli jahupuder ehk kört, mida igaüks võttis suurest kausist oma lusikaga. Söödi veel suppi, aiaviljadest naerist, kaalikat, kapsast. CarlPatrick 5 Tööde jagunemine jüripäev, 23. aprill. Sellest päevast alates aeti välja kariloomad ja algasid kevadised põllutööd. jaanipäev, 24. juuni. See tähistas kevadiste tööde lõppu ja heinaaja algust. mihklipäev, 29. september
nädala jao valmis küpsetas. Leiba on Eestis ikka pühaks peetud, leivast on saanud toidu võrdkuju. Leivapätsi lõikas peremees ise, mahakukkunud leivatükk tuli kohe üles tõsta ja sellele suud anda. Vaesemal ajal segati leivajahule hulka aganaid, nii saadi kõva aganaleib, mis ei täitnud hästi kõhtu. Kõige tavalisem leivakõrvane oli soolasilk, mida vahetati kaluritelt vilja vastu. Jaopärast söödi ka liha, seda eriti sügisese loomatapu ja jõulude ajal. Üsna igapäevane toit oli jahupuder ehk kört, mida igaüks võttis suurest kausist oma lusikaga. Söödi veel suppi, aiaviljadest naerist, kaalikat, kapsast. Joogiks oli kali või hapupiim, kevadeti joodi kasemahla. Kui tööd vähegi lubasid, sõi kogu pere koos pika laua taga. Pereisa koht oli laua otsas, lapsed seisid püsti, et paremini toiduni ulatuda. Vallatleda söögi juures ei tohtinud, lapsedki teadsid, et toit oli tulnud lauale raske töö läbi. 5.Talupere tööd. Töid jagus talus aasta ringi
mis paistis ikka viletsa sipelgapesana. Toas oli pime, laual põles pisike ümmarguse tahiga lamp, mis andis vähe valgust aga palju suitsu. Kõik oli nii must, kitsas ja umbne. 3. Pere ja Juhan istusid sööma. Lapsed olid vist juba varem söönud ning lamasid nüüd neljakesi risti ühel sängil. Aga nad ei maganud, vaid uurisid pooleldi kartlikult ja pooleldi uudishimust võõrast. Hakati sööma, söök oli kasin- kolm jahupuder ja hapupiim. Pere nägi välja nagu väsinud ja roidunud inimesed. Kandimees hakkas kurtma oma vaest elu. Kuidas söök on kasin, kui hästi elavad mõisnikud. Kuidas nad peavad poole oma saagist mõisnikule andma aga midagi pole sinna parata, selline on elu ja tuleb sellist elu lihtsalt kannatada, kui ei taha mõisnikuga tüli minna. Küürakas meenutab, kuidas kunagi polnud isegi leiba, nüüd on vähemalt leibki. Noorem vend on aga
Kontrolltöö 1.Lõunaeestis oli juures palju venejooni, punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades. Põhja eestis- naised kandsid varrukateta särki, ja selle peal ja selle peal varrukatega pihakatet käiseid. Lillkiri mis tikiti madalpistes käistele ja tanudele. Peas kandsid pottmütsi. 2. Teraviljad- nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid. Odrajahust küpsetati karaskit. Tehti erinevaid putrusid. Köögiviljad- 19- 20 saj. Naeris, kaalikas söödi ohtralt, kapsas hapendatult, porgand, sibul, pastinaak, rõigas, redis, petersell, kurk, kõrvits. Karaski leiva kõrvale oli naerist ja kapsast toidud, mis aitasid nälja vastu. Küpsetati reheahjus. Kapsast tehti suppi (hapukapsasupp ). XIX sajandil
· Kodanikuõigusteta naised olid mehe eeskoste all (nt kohtus). · Tüdrukud abiellusid pärast murdeiga. · Abielunaise tähtsaim voorus oli truudus. b. Naiste positsioon võrreldes Kreekaga: · Naistel oli rohkem vabadust võis abielu lahutada ja suhtles külalistega koos mehega. · Võis vabaneda mehe eeskostest sõlmides abielu ja käsutades vara. c. Toidulaud: · Vaestel leib ja jahupuder, kala, puu- ja juurvili. · Rikastel külluslikud lihatoidud, joogiks lahjendatud vein. · Peamine söögikord oli kolmekäiguline õhtusöök enamasti külaliste seltsis. · Toitu võeti näppudega, külitades madalatel lavatsitel. · Oksendamisega tehti ruumi uuele toidule. 3. Avalikud mängud: a. "Leiba ja vaatemängu!": · Peamine vahend rahvalõbustamiseks. · Nende korraldamine oli keisrite aukohus. b. Hobukaarikute võidusõit hipodroomil:
veebruar. Vastlapäev kuulub nn.liikuvate pühade hulka. Vastlapäev nõuab noort kuud ja teisipäeva. Osaliselt on selle päeva pühitsemistraditsioonid tänaseni säilinud. Eestlaste vastlakommetes on tähtsal kohal liulaskmine, millega loodeti head lina- ja kanepikasvu. Arvati, et mida pikem liug, seda piem lina. Vastlapäeval küpsetati leiba, mitmesuguseid kukleid ja kakukesi. Karjas väideti, et vastlapäeval küpsetatud leib ei lähe hallitama. Vastlapuder – tangupuder, harvem jahupuder – keedeti vastlapäeva hommikuks. Lõunaks või õhtuks olid seajalad, mida keedeti kas ubade või hernestega, harva kapsaga. Vastlapäeva seajalakonte kasutati mitmel pool ennustamiseks. Viljandis, Kadrinas ja mujal soovitati seajalaluud ritta seada. Igale luule anda tüdruku nimi. Siis kutsutakse koer uksest sisse. Kelle nimelise luu koer kõige enne ära viib, see saab kõige enne mehele. Vastlapäeva ilmaended sarnanevad teiste talviste tähtpäevade omadega
Siis kulus ka seisnud tahket leiba vähem. Värsket pehmet leiba sai ainult pühade ja pidude ajal. [] Kindlaks oli kujunenud ka päevane peatoidu rütmiline vaheldumine, mis paikkonniti kõrvalekalletega oli üle Eesti üsna ühetaoline. Kahel päeval nädalas, tavaliselt kolmapäeva ja laupäeva õhtul keedeti putru. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel oli söögiks herne-, oa- või läätseleem. Vaheldust tõid toiduks kasutatavad ained odratangupuder ja jahupuder, leemele pandi sisse erinevaid lisandeid ja suvel sai kasutada rohkem piima. [] 7 Põhilised lauanõud olid pärnast, haavast või sanglepast treitud kausid. Puder, leem ja kört pandi lauale suure kausiga, millest söödi puulusikaga. Pudru keskele tehti silm, kuhu pandi kaste. Ida-Eestis oli kasutusel kupuliud, mille keskossa oli treitud väiksem kauss kastme jaoks. Taldrikuid kasutati vähe ja needki olid puust treitud
Perekond ja naiste positsioon Patriarhaalne perekond (ld. k. familia): Mehe piiramatu võim peres (naine, lapsed, pojanaine jt). Kodanikuõigusteta naised olid mehe eeskoste all (nt kohtus). Tüdrukud abiellusid pärast murdeiga. Abielunaise tähtsaim voorus oli truudus. Naiste positsioon võrreldes Kreekaga: Naistel oli rohkem vabadust võis abielu lahutada ja suhtles külalistega koos mehega. Võis vabaneda mehe eeskostest sõlmides abielu ja käsutades vara. Toidulaud: Vaestel leib ja jahupuder, kala, puu- ja juurvili. Rikastel külluslikud lihatoidud, joogiks lahjendatud vein. Peamine söögikord oli kolmekäiguline õhtusöök enamasti külaliste seltsis. Toitu võeti näppudega, külitades madalatel lavatsitel. Oksendamisega tehti ruumi uuele toidule. Avalikud mängud: "Leiba ja vaatemängu!": Peamine vahend rahvalõbustamiseks. Nende korraldamine oli keisrite aukohus. Hobukaarikute võidusõit hipodroomil: 4 võistkonda oma pooldajatega pealtvaatajate hulgas.
Perekond ja naiste positsioon Patriarhaalne perekond (ld. k. familia): Mehe piiramatu võim peres (naine, lapsed, pojanaine jt). Kodanikuõigusteta naised olid mehe eeskoste all (nt kohtus). Tüdrukud abiellusid pärast murdeiga. Abielunaise tähtsaim voorus oli truudus. Naiste positsioon võrreldes Kreekaga: Naistel oli rohkem vabadust võis abielu lahutada ja suhtles külalistega koos mehega. Võis vabaneda mehe eeskostest sõlmides abielu ja käsutades vara. Toidulaud: Vaestel leib ja jahupuder, kala, puu- ja juurvili. Rikastel külluslikud lihatoidud, joogiks lahjendatud vein. Peamine söögikord oli kolmekäiguline õhtusöök enamasti külaliste seltsis. Toitu võeti näppudega, külitades madalatel lavatsitel. Oksendamisega tehti ruumi uuele toidule. Avalikud mängud: "Leiba ja vaatemängu!": Peamine vahend rahvalõbustamiseks. Nende korraldamine oli keisrite aukohus. Hobukaarikute võidusõit hipodroomil: 4 võistkonda oma pooldajatega pealtvaatajate hulgas.
Perekond ja naiste positsioon Patriarhaalne perekond (ld. k. familia): Mehe piiramatu võim peres (naine, lapsed, pojanaine jt). Kodanikuõigusteta naised olid mehe eeskoste all (nt kohtus). Tüdrukud abiellusid pärast murdeiga. Abielunaise tähtsaim voorus oli truudus. Naiste positsioon võrreldes Kreekaga: Naistel oli rohkem vabadust – võis abielu lahutada ja suhtles külalistega koos mehega. Võis vabaneda mehe eeskostest sõlmides abielu ja käsutades vara. Toidulaud: Vaestel leib ja jahupuder, kala, puu- ja juurvili. Rikastel külluslikud lihatoidud, joogiks lahjendatud vein. Peamine söögikord oli kolmekäiguline õhtusöök enamasti külaliste seltsis. Toitu võeti näppudega, külitades madalatel lavatsitel. Oksendamisega tehti ruumi uuele toidule. Avalikud mängud: “Leiba ja vaatemängu!”: Peamine vahend rahvalõbustamiseks. Nende korraldamine oli keisrite aukohus. Hobukaarikute võidusõit hipodroomil: 4 võistkonda oma pooldajatega pealtvaatajate hulgas.
annaabi.ee 
