ja sepikud ning pirukad ja saiakesed. Üks tohutult suur teraviljatoitude grupp on aga eestlaste toidulauale oma tee rajanud. Need on pasta- ja riisitoidud. Õnneks on meil säilinud ka kamajahu valmistamise ja kamajahusöömise traditsioon. Pannkoogid on meie toidulaule kindlalt püsima jäänud. Endiselt on au sees erinevad kartulitoidud. Suure osa perede tavaline lõuna- või õhtusöök on kartul ja kaste. Väga levinud on siiani paksude jahukastmete valmistamine kartulite kõrvale. Metsas armastab meie rahvas endiselt käia ja kõik metsamarjad mida varem söödi süüakse ka praegugi. Tänapäeval valmistatakse puuviljadest ja 7 marjadest aga erinevaid magustoite- magusaid suppe ja kisselle, tarretisi, kreeme, vahtusid, küpsetisi, kastmeid. Liha söömine on viimasel ajal kindlasti näidanud tõusutrendi. Praegugi
Neid ei valmistata enam odrajahust, vaid valmistatakse nisujahust. Foto lk. 152 – 10.10. Pannkoogid 285 Foto 10.9. Pannkoogid Kaunviljatoitudest on praegu levinuim hernesupp. Harvem keedetakse oasuppi või lihtsalt ube soolvees. Endiselt on au sees erinevad kartulitoidud. Sagedane lõuna- või õhtusöök on kartul ja kaste. Väga levinud on kartulite kõrvale paksude jahukastmete valmistamine. Seda tehakse vanamoodi – piima või hapukoorega. Palju valmistatakse ka külmi kastmeid, eelkõige hapukoore ja kohupiima baasil. Teisi köögivilju söövad eestlased tunduvalt vähem. Köögiviljade söömine on tervisele kasulik. Köögivilju kasutatakse suppides ja ühepajaroogades, mida valmistatakse enamasti lihaga. Endiselt hapendatakse kapsast ja valmistatakse mulgikapsaid. Tomatit ja kurki süüakse ka palju.
annaabi.ee 
