– toitub teise organismi – peremehe – arvel. Peremeest võib kasutada ajutiselt või kogu elu vältel. Patogeensed seened võib jagada kahte gruppi – ühed nakatavad absoluutselt terveid, elujõulisi, teised - nõrgenenud või juba kahjustunud taimi. Esimesel juhul on tegemist obligaatsete parasiitidega. Nad ei kasva saprobiontselt, neid ei saa kasvatada söötmel ja nad on kitsalt spetsialiseerunud oma peremehele (roostelised, jahukastelised). Obligaatsed saprobiondid seevastu on ainult saprobiontse eluviisiga, kasutades toiduks surnud orgaanilist ainet (mullaseened). Nende kahe rühma vahel esineb üleminekuid. On olemas fakultatiivsed parasiidid, kes toituvad tavaliselt saprobiontselt, kuid tingimuste muutudes võivad üle minna parasiitsele eluviisile (perek. Fusarium, Botrytis esindajad). Vastupidiselt on fakultatiivsed saprobiondid parasiitse eluviisiga, kuid teatud arengufaasis lähevad
Mittesuguliselt somaatiliste rakkude pooldumisega, pungumise teel või oiididega, koniididega e lülieostega( iseseisva liikumisvõimeta, tekivad koniidikandjatel, mittesugulise paljunemise eosed ). Suguliselt ( diploidsest hüüfist areneb eoskott e askus, 8 haploidse kotteose e askospooriga. Ilmneb kolm tuumafaasi: haploidne, kaksiktiimaline, diploidne. Viljakehade põhitüübid: peiteosla, sulgeosla,lehtereosla,askostrooma Viljakehad võivad areneda otse substraadil (peremeesorganismil) *Jahukastelised- perem. Taimel moodustub jahujas või viltjas kirme . viljakehadeks tumepruunid peiteoslad. Haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna või viljakehadena taimejäänustel ja talvituvatel taimedel. Haiguse levikuks on soodne kuiva ja sooja vaheldumine sademetega . *punakaste e fusrioos- juuremädanikku haigestumine intensiivsem jahedal temperatuuril ja madalal õhuniiskusel. Haigestunud taimede juured mädanevad. Kahjustatud terad on kõlujad. Kahjustatud kõrtel ja pähikutel areneb kõrge
toitub teise organismi peremehe arvel. Peremeest võib kasutada ajutiselt või kogu elu vältel. Patogeensed seened võib jagada kahte gruppi ühed nakatavad absoluutselt terveid, elujõulisi, teised - nõrgenenud või juba kahjustunud taimi. Esimesel juhul on tegemist obligaatsete parasiitidega. Nad ei kasva saprobiontselt, neid ei saa kasvatada söötmel ja nad on kitsalt spetsialiseerunud oma peremehele (roostelised, jahukastelised). Obligaatsed saprobiondid seevastu on ainult saprobiontse eluviisiga, kasutades toiduks surnud orgaanilist ainet (mullaseened). Nende kahe rühma vahel esineb üleminekuid. On olemas fakultatiivsed parasiidid, kes toituvad tavaliselt saprobiontselt, kuid tingimuste muutudes võivad üle minna parasiitsele eluviisile (perek. Fusarium, Botrytis esindajad). Vastupidiselt on fakultatiivsed saprobiondid parasiitse eluviisiga, kuid teatud arengufaasis lähevad üle saprobiontsele eluviisile.
annaabi.ee 
