Udu tekib, kui veeaur koguneb madalal õhus imepisikesteks veepiiskadeks. Udu tekib öösel ja hommikul veekogude kohale ja madalatesse kohtadesse. Udu koosneb pisikestest veepiiskadest, mis on nii väikesed, et ei lange maa peale, vaid hõljuvad õhus. Kaste (tekib temperatuuri suurest kõikumisest suvel) tekib, kui veeaur koguneb tilkadena jahedatele esemetele. Tavaliselt tekib kaste öösel, kui maapind jahtub. Jahtub ka maapinna kohal olev õhk. Jahtuvast õhust hakkab eralduma veeaur. See koguneb tilkadena jahedatele esemetele. Lumi - Maapinnalt aurunud vesi tõuseb üles külmadesse õhukihtidesse. Veeaur koguneb jääkristallideks. Kristallid ühinevad omavahel, tekivad lumehelbed. Lumehelbed on rasked ja liuglevad alla. Rahe- ( külmunud veepiisad, mis ühinevad teiste veepiiskadega) Raheterad tekivad, kui pilve ülemises osas vesi külmub ja pilve alumises osas jälle ära sulab. Suure paksu pilve ülemises osas on külm
pinnal. Näited: basalt, graniit, gabro. b. Moondekivimid-laamade liikumise käigus satuvad kivimid maakoore sügavamatesse kihtidesse, kus on väga kõrge temperatuur ja rõhk. Näited: basalt, marmor, gneiss c. Setekivimid-tekivad nii veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis-, keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest. Näited: kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi 3. Kirjelda kivimiringet. Maakoores liikuvast ja jahtuvast ning tarduvast magmast moodustuvad süvakivimid. Vulkaanide kaudu maapinnale voolanud või pursanud laavast tekivad purskekivimid. Kivimid hakkavad murenema, mille tekkinud murendmaterjal kantakse voolava vee, liustike ja tuulega veekogudesse ja reljeefi madalamatesse osadesse. Ladestunud setted kivistuvad pikkamööda settekivimeiks. Kui temperatuur tõuseb väga palju, hakkavad kivimid üles sulama, moodustate magma. 4
21 mis asub hoone keskel ja ei puutu kokku otsaseina, keldri vahelae ja viimase korruse vahelaega, siis eramul on jahtuvat välispiiret ligi neli korda rohkem. Korruselamu välispiirdest moodustavad aknad 20 22%, eramul on aga akna osa vaid 7 9% jahtuvast välispiirdest. Siit tuleneb ka järeldus, et eramu ja korruselamu lisasoojustamisse tuleb suhtuda mõningase erinevusega. Võrreldes korruselamu Siiski on esmatähtsad ettevõtmised sarnased. Meie praktikas on samasuure korteriga on nii korruselamute kui väikemajade viimase korruse vahelaed eramul ligi neli korda enam jahtuvat välispiiret liiga vähe soojustatud
annaabi.ee 
